Vargaharjumustega närilised säilitavad mitmekesisust
Rahvusvaheline töörühm leiab värskelt ajakirjas PNAS ilmunud uurimuses kinnitust, et ligikaudu kümme tuhat aastat tagasi aset leidnud megafauna väljasuremise tagajärgi pehmendasid troopikas närilised, kes suutsid hoolimata oma kasvust võtta üle nende rolli suurte-seemneliste puude seemnete levitamisel.
Tuhandeid aastaid tagasi võis Ameerika mõlemal mandril kohata mammutite ning elevantidega samasse seltsi kuuluvaid hiiglaslikke londilisi. Gomphotheriidae perekonda kuuluvatel liikidel oli mineviku ökosüsteemis mängida tähtis roll, vahendab ERR Teadus.
Mitmete toonaste palmiliikide seemned olid 4-10 sentimeetrise läbimõõduga. Suurus tähendas omakorda, et vilju, milles need peitusid, suutsid alla neelata vaid megafauna hulka kuuluvad liigid. Sääraste londiliste kadumine oleks algatanud allakäigu spiraali, mis oleks viinud ka seemnete levitamisel nendest sõltunud taimeliikide kadumiseni.
Ent ometigi seda ei juhtunud, vähemalt mitte oodatud määral. Mitmeid selliseid liike nagu Panama musta palmi võib Maal endiselt kohata. Samuti ei ole nende geneetiline baas allakäinud – nende seemned levivad endiselt selleks piisavalt kaugele. Levinud teooria kohaselt hakkasid neid levitama toiduvarusid koguvad närilised. Seletusel on aga olnud märkimisväärne puudus.
