Varases universumis toimus üleüldine soojenemine

Aktiivsete galaktikate eredad tuumad – kvasarid – põhjustasid 11 miljardi aasta eest universumis üleüldise soojenemise, mis seiskas mõnede kääbusgalaktikate kasvu ligikaudu 500 miljoniks aastaks.

Universum oli toona kõike muud kui rahulik paik — galaktikad põrkusid pidevalt üksteisega ning nende keskel asuvad supermassiivsed mustad augud tõmbasid endasse nii palju gaasi kui said. Osa selle massi gravitatsioonilisest energiast muutus selle käigus energeetiliseks ultraviolettkiirguseks, mis pani galaktikad lõõmama, vahendavad ERR teadusuudised.

Colorado ülikooli astronoomi Michael Shulli töörühm jõudis sellisele järeldusele, kasutades hiljuti Hubble’i kosmoseteleskoobile hiljuti lisatud Kosmilise Päritolu Spektrograafi (COS), mille abil õnnestus neil kindlaks teha ajavahemik 11,7-11,3 miljardit aastat tagasi, kui Suure Paugu käigus tekkinud heeliumi aatomitelt elektronid ionisatsiooniks kutsutava protsessi käigus ära rebiti.

Protsess muutis galaktikatevahelist gaasi kuumemaks ning takistas seega selle gravitatsioonilist kollapsi, mille käigus tekivad tähed — seetõttu ei saanudki mõningates väiksemates galaktikates tükk aega uued tähed tekkida. Väiksemate massidega galaktikad ei suutnud isegi gaasi enda juures hoida ning see põgenes tagasi galaktikavahelisse ruumi.

Ultraviolettkiirgus tõstis galaktikavahelise heeliumi temperatuuri 10 000 kraadilt ligi 22 000 kraadini Celsiuse järgi. Pärast seda, kui heelium universumis reioniseerus, jahtus galaktikavaheline gaas taas maha ning kääbusgalaktikad said oma loomulikku evolutsiooni jätkata.