Varase Marsi pind oli sulanud olekus
Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud artiklis kirjutab USA, Belgia ja Austraalia teadlastest koosnev töörühm, et Marsi pinnatemperatuur ulatus esimese saja miljoni aasta jooksul üle 1000 °C. See on piisav, et sulatada pea kõik enamlevinud kivimid, vahendab Novaator.
Teadlased uurisid meteoriidi isotoopkoostist, mille abil on võimalik dateerida olulisi sündmusi ning teha ka järeldusi kivimi tekkekeskkonna ja hilisema jahtumise kohta. Vaatluse alla võeti hafniumi, luteetsiumi ja neodüümi isotoobid.
„Suutsime rekonstrueerida Marsi arengu kõige varasema etapi," ütles Craig O'Neill Austraalias asuvast Macquarie ülikoolist.
Sarnaselt Maale oli Marss pärast moodustumist sulanud, sest planetesimaalide (väiksemad kivitükid, millest moodustusid planeedid) üksteisega kokkupõrkamine vabastab suures koguses energiat. Siiani on aga sageli arvatud, et Marsi jahtumine kestis kõigest mõnituhat aastat, kuni planeedi pinnale moodustus tahke koor.
Nüüd aga väidavad teadlased, et seda ei juhtunud koguni esimese saja miljoni aasta jooksul. See tähendab ühtlasi ka seda, et Marsi pind oli kogu selle aja steriilne, sest elu esinemine sellistes tingimustes ei ole mõeldav. Kõige karmimaid tingimusi taluv ekstremofiilne bakter Maal suudab hakkama saada 130 °C tingimustes.
