Varajane pensionilejäämine võib inimese tappa

 (44)
Surm
Foto: Andres Putting

Uue uurimuse kohaselt võib järsk pensionilejäämine pärast elupõlist rügamist inimese tappa.

Teadusuuring näitab, et inimesed, kes töötamisest täielikult loobuvad, on kehvema tervisega kui need, kes osalise tööajaga jätkavad, vahendab Daily Telegraph.

Selgus, et viimased põevad vähem tõsiseid haiguseid ning suudavad igapäevases elus paremini hakkama saada kui need, kes töötegemise lõplikult hülgavad. Neil, kes jätkasid osalise tööajaga töötamist valdkonnas, mis seondus nende varasema karjääriga, oli ka vaimne tervis parem kui absoluutsetel tööstloobujail.

Ajakirjas Journal of Occupational Health Psychology avaldatud uurimuse autorite väitel oleks mõistlik rakendada “sildavat tööhõivet”, mis võib tähendada tööd poole kohaga, tööd füüsilisest isikust väikeettevõtjana või ajutise iseloomuga töökohta.

“Majandussurutisega arvestades hakkab ilmselt üha rohkem inimesi kaaluma pensionijärgse töökoha hankimist. Meie avastus tõstab esile sildava tööhõive võimalikke plusse,” ütleb uuringu kaasautor, Marylandi ülikooli psühholoog Mo Wang.

Uurijad analüüsisid USA riikliku vananemis-instituudi kogutud andmeid 12 000 inimeselt vanuses 51 — 61 eluaastat. Neile oli esitatud küsimusi tervisliku seisundi, rahalise olukorra, eelneva karjääri ja pensionipõlve kohta.

Tähelepanu pöörati terviseprobleemidele nagu kõrge vererõhk, suhkrutõbi, vähk, kopsuhaigused, südamehaigused, rabandused ja psühhiaatrilised häired.

Tulemused näitasid, et neil pensionäridel, kes olid jätkanud tööl käimist sildaval töökohal, esines vähem tõsiseid haiguseid ja funktsionaalseid piiranguid kui neil, kes olid täielikult vanaduspuhkusele pühendunud. Osalejatel paluti vastata ka elementaarsele vaimse tervise hindamise küsimustikule.

Küsimustiku tulemused näitasid, et pensionijärgselt oma pensionilemineku-eelse erialaga seonduvat tööd tegevate inimeste vaimne tervis on parem kui täielikult pensionilejäänuil. Vaimse tervise seisundi samasugust tõusu ei täheldatud aga nende hulgas, kelle vanaduspuhkuse-järgne amet jäi väljapoole nende elupõlise karjääri valdkonda.

Teadlased peavad taolise ilmingu võimalikuks põhjuseks asjaolu, et pensionärid, kes valivad ameti väljastpoolt oma eriala, peavad uue töökeskkonna ja/või teistsuguste töötingimustega kohanema, mis tekitab suuremat vaimset pinget.

Värske uurimus kinnitab varasemaid arvamusi, et inimesed, kes on eluaeg töötanud, võivad varsti pärast pensionilejäämist eluga üldse hüvasti jätta.

Suurbritannias näevad mõnede kauplusekettide (B&Q, Tesco ja Sainsburys) eeskirjad ette vanemate töötajate taasvärbamist nende kogemuse tõttu. Uurijad leidsid ka, et just rahamuredega pensionäride hulgas oli rohkem neid, kes olid võetud tööle väljaspool neile varasemast tuttavat valdkonda.

“Sobiva sildava töökoha leidmine aitab pensionäridel paremini üle minna täielikule vanaduspuhkusele hea füüsilise ja vaimse tervise juures,” ütleb kaasautor Kenneth Shultz.

Tööandjad, kes kardavad, et Teise maailmasõja järgses demograafilises plahvatuses sündinud kodanike (nn beebibuumi-põlvkonna) massiline pensionilejäämine toob kaasa tööjõupuuduse kasvu, võiksid tema sõnul kaaluda oma pensionäridele sildavate ülemineku-töökohtade võimaldamist.