Lõuna-Florida ülikooli psühholoogi Marina A. Bornovalova sõnul on sellise kasvatuse aluseks eeldus, et seksuaaleluga alustamise edasilükkamine vähendab seksuaalset riskikäitumist ning seega ka soovimatut rasestumist ja suguhaiguste levikut, vahendab Novaator.

Seega eeldatakse, et suguelu alustamisega viivitamine vähendab tõenäosust, et inimesel on elus mitmeid partnereid ning hoiab naiste puhul ära varajase rasestumise. Tänaseni ei olnud aga keegi seda eeldust kontrollinud.

Bornovalova testis seda koos kolleegidega Minnesota ja Michigani ülikoolidest.

Ajakirjas Psychological Science avaldatud uuring peaks andma tõsist järelemõtlemisainet kõigile inimeseõpetuse õpetajatele, sõltumata sellest, kust nad oma õpetusele toetavaid fakte otsivad.

Tõsi, eksisteerib korrelatsioon varajase sugueluga alustamise (selle uuringu puhul 16-aastaselt või varem) ja hilisema seksuaalse riskikäitumise vahel. Samas ei mõjuta seksuaalse riskikäitumise põhjuslikke faktoreid see, kas suguelu alustamist lükatakse edasi või mitte.

Teadlased vaatlesid enam kui tuhandet Minnesota osariigi ühe- ja kahemunaraku kaksikute paari.

11-aastaselt uuringuga liitunud kaksikutele esitati küsimusi bioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste faktorite kohta, alates vanemate uimastite tarvitamisest kuni puberteediea ja sõbralikkuseni välja. 24-aastaselt küsitleti neid seksuaalelus võetavate riskide kohta.

Osade kaksikutepaaride puhul oli üks kaksikutest alustanud suguelu varakult ja teine mitte. Teadlased võrdlesid nende kaksikute seksuaalset riskikäitumist täiskasvanueas.

Arvukad andmete järjestamised viisid sama tulemuseni: võrreldes kaksikuid, kellest ühel oli esimene vahekord varakult ja teisel hiljem, ei erinenud nende seksuaalne riskikäitumine 24-aastaselt.

Seega tõstatub küsimus, miks mõned inimesed ikkagi elavad valimatut suguelu?

Teadlaste arvates tuleneb see geeneetiliste faktorite (näiteks tugev pärilik kalduvus impulsiivsusele või suhtluse vältimisele) ning väliste mõjude (näiteks vaesus või keeruline pereelu) kombinatsioonist.

Kõige olulisem on siiski see, et bioloogia ja elukogemus mõlemad põhjustavad varajast suguelu alustamist ja hilisemat riskikäitumist. Esimene ei ole aga viimase põhjus.

Psühholoogid siiski ei propageeri seksuaaleluga väga varajases eas alustamist, sest sellega võivad teismelisel kaasneda teised kahjulikud tagajärjed, näiteks depressioon või kehv õpiedukus.

Kui eesmärgiks on vähendada seksuaalset riskikäitumist, tuleb Bornovalova sõnul keskenduda millelegi muule ning selleks on vaja teha edasisi uuringuid.
Praegu peaks aga seksuaalkasvatuse õppekavade koostajatele üks asi selge olema: mis ka ei põhjusta seksuaalset riskikäitumist, varajane suguelu see igatahes ei ole.