Vapsikud ammutavad päikesest energiat
Idavapsikud (Vespa orientalis) on levinud Lähis-Idas ja Indias. Need kuni 35 millimeetri pikkused putukad on väga sarnased Eestis levinud vapsikule (Vespa crabro), vahendab Novaator.
Loodusvaatlejad on juba pikka aega tähele pannud, et idavapsikud tegutsevad aktiivselt keskpäevase põletava kuumuse käes, kuid sellisele käitumisele pole leitud head selgitust. Marian Plotkini uurimisrühm, mis töötab Tel Avivi ülikooli juures, pakub ajakirjas Naturwissenschaften välja põneva oletuse.
Uurimuse koostamisel vaatlesid bioloogid idavapsiku välisskeleti kihte võimsa mikroskoobiga. Selgus, et vapsiku keha heledamad ja tumedamad osad on täiesti erineva ehitusega. Pruuni värvi osad koosnevad 160 nanomeetri kõrgustest soonekeste ridadest, kollased osad koosnevad umbes 50 nanomeetri pikkustest ovaalsetest mügarikest.
Kui uuriti valguse liikumist vapsiku kehal, selgus, et kehapinna sellised omadused väldivad valguse tagasipeegeldumist. Eriti huvitav on see, et niimoodi lõksu püütud valgust on ilmselt võimalik kasutada putuka keha energiavajaduse rahuldamiseks. Selle tõestamiseks meisterdasid uurijad päikesepatarei, mille koostisse lisasid nad vapsiku kehas leiduvat kollast värvainet ksantopteriini.
“Me oletame, et osa valgusenergiast viiakse fotokeemiliste reaktsioonide abil vapsikutele sobivasse vormi ning nad saavad seda oma elutegevuses kasutada,” ütleb Plotkin. “Idavapsikute ainevahetus toimubki peamiselt kollast pigmenti sisaldavates kehapiirkondades´”, lisab ta. Vapsikus sisalduva värvaine kallal toimetatav edasine uurimistöö annab ilmselt veel uusi teadmisi putukate füsioloogia kohta.
Herilaste uurija, Tartu Ülikooli zooloogia doktorant Villu Sooni sõnul puudub Indias uuritud liigil eestikeelne nimi. “Üks võimalus on rääkida vapsiku perekonna liigist ladinakeelse nimega Vespa orientalis. Või siis vastupidi — mõelda talle välja eestikeelne nimi. Idavapsik oleks esimene mõte, mille ise välja pakuksin, sest inglise- ning ladinakeelne nimi viitavad sellele,” ütleb Soon. “Tegemist on küll Palearktise soojema keskosa liigiga ning kaugemal idas on juba teised vapsikuliigid, kuid Euroopast vaadates jääb selle vapsikuliigi leviala ikkagi itta.”
