Vanimad leitud planeedid sündisid universumi koidikul
Universum oli aegade alguses koostise poolest praegusega võrreldes hoopis teistsugune paik. Esimesed hiidtähed ei olnud veel jõudnud sünteesida väga palju liitiumist raskemaid elemente. Seetõttu oli ka nendele vahetult järgnenud tähe põlvkondade metallisus ehk heeliumist raskemate elementide hulk tähes äärmiselt väike. Kuigi isegi praegu moodustavad need tähtede kogu massist äärmiselt väikese osa, on nende kanda ometi äärmiselt tähtis roll, vahendavad ERR teadusuudised.
Ilma metallideta ei saaks astronoomide hulgas laialdaseimalt kasutust mudeli kohaselt tekkida isegi Saturni või Jupiteri sarnased gaasihiiglased. Kõik need vajavad tahket tuuma, mis hakkaks aeglaselt, kuid järjekindlalt enda ümber koguma vesiniku ja heeliumi molekule.
Just seetõttu on metallivaesed tähed muidu üliedukal eksoplaneetide otsingul pigem kõrvale jäetud. Mitte keegi ei ole neid sealt osanud lihtsalt otsida. Ent kõik muutub. Kaks aastat tagasi leiti äärmiselt metallivaese HIP 13044 nimetatud tähe ümber Jupiterist suurem planeet. Avastus kahvatub uue leiu kõrval.
Täht HIP 11952 tekkis vähem kui miljard aastat pärast Suur Pauku. Sellele viitab tähe metallilisus, mis on pelgalt 2% Päikese omast. Nagu HIP 13044, on see eeldatavasti pärit kunagi Linnutee poolt alla neelatud kääbusgalaktikast. Tõenäoliselt tekkisid tähe pöörlemiskiiruses esinevate muudatuste analüüsil leitud planeedid samuti vahetult pärast tähe sündi.
Väiksema, tähest 0,07 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel tiirleva planeedi mass on 0,7 Jupiteri omast, mil suurem 2,93 Jupiteri-raskune planeet tiirleb tähest 0,81 AÜ kaugusel ehk veidi kaugemal kui Veenus Päikesest.
Kuigi oma ematähe väikese metallisuse tõttu ei tohiks neid olemas olla, ei tähenda see, et planeetide moodustumist kirjeldavad teooriad tuleks ümber kirjutada.
Ühe selgituse kohaselt võisid need tekkida umbes samamoodi nagu tähed ja pruunid kääbused. Süsteemist astronoomilises mõttes lähedalt mööduva gravitatsioon võis mõjutada esimese tähe ümber olevat gaasiketast ning tekitada selles tihedamaid piirkondi. Viimane oleks andnud piisava tõuke, et ruumipiirkonnas asuv gaas hakkaks järsult tihenema ning enda ümber veelgi rohkem gaasi koguma.
Teise selgituse kohaselt võisid planeedi embrüod samuti ülikiiresti tiheneda protsessi läbi, mille käigus aatomid H2 molekulis teineteisest lahku lüüakse.
Kumbki teooria võis viia vanimate inimkonnale teadaolevate planeetide moodustumiseni. Hoolimata süsteemi stabiilsusest on siiski äärmiselt ebatõenäoline, et nende eluiga palju pikemaks saaks kujuneda. Ematähe eluiga seab sellele omad piirid. Peagi muutub see punaseks hiiuks, mis enda ümber tiirlevad planeedid lihtsalt alla neelab.
Nii või teisiti tähendab see, et metallivaeseid tähti ei tohiks Päikesesüsteemi-väliste planeetide otsingutel välistada. Hetkel on 763'st seni kinnitatud eksoplaneedist vaid seitse leitud metallivaesete tähtede ümbert. Kuigi see kinnitab, et nende ümber võib planeete kohata, ei saa ükski neist olla Maale või Veenusele sarnane kiviplaneet.
Loe rohkem põnevaid teaduslugusid ERR teadusuudistest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!