Vanim tõend pidalitõvest ulatub 4000 aasta taha

Leepra on inimkonna vanimaid tõbesid, mida on mainitud Vana-India, Piibli ja keskaja tekstides. Nüüd on teadlaste kasutuses käegakatsutav tõend, et Aasias esines pidalitõbe juba 4000 aastat tagasi.

Arheoloogid leidsid aastal 2000 e.Kr maetud inimskeleti Indiast, Rajastanis asuvast Balathali-nimelisest paigast. Analüüs tuvastas jäänustelt leepra jälgi, vahendab AP teadusajakirjas PLoS One ilmunud uuringut.

Seniajani pärinesid vanimad, Egiptusest ja Taist leitud leeprahaige jäänused aastast 300 - 400 e.Kr.

Äsjane avastus toetab hüpoteesi, et pidalitõbi levis Aafriast Kagu-Aasiasse aktiivse linnastumise ja kaubavahetuse perioodil. Varasemate uuringute kohaselt võis leepra alguse saada 40 000 aastat tagasi Aafrikast. Oletatakse, et Aasiast Euroopasse levis haigus koos Alexander Suure armeega.

Tänapäeval osatakse pidalitõbe võrdlemisi edukalt ravida. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmeil esines mullu kogu maailmas 212 000 leeprajuhtumit - see number väheneb iga aastaga..  

Leeprat tekitab bakter Mycobacterium leprae, mis nakatab nahka ja närve, eriti käsi ja jalgu.