"Pole kahtlustki selles, et kloor on kasulik - see on päästnud miljoneid elusid ning kaitsnud meid tüüfuse ja koolera eest," ütles teadusrühma juht Carsten Prasse. Kuid Prasse tõdeb, et surmavate bakterite ja viiruste tapmisel on kõrvalmõjud. "Nende varasemalt avastamata kõrvalproduktide avastamine tekitab küsimuse - kui palju kloori on vaja tegelikult joogiveele lisada?"

Prasse ja ta meeskond täheldas teadusajakirjas Environmental Science and Technology avaldatud töös, et joogiveele kloori lisamisega tekivad probleemid fenoolidega. Tegemist on hüdroksübenseenidega, mida leidub nii meie joogivees, ravimites kui ka muudes tarbekaupades. Kui fenoolid aga klooriga segunevad, tekib terve hulk erinevaid ühendeid, mida on nii palju, et kõiki neid pole isegi tänapäevase analüütilise keemia abiga tuvastada. Mõned neist võivadki meile mürgised olla.

Teadlased viisid läbi ka katse: nad kasutasid sama palju eelkloori, kui Ameerika Ühendriikides kohati lisatakse ning leidsid, et kõigest ööpäeva jooksul tekkisid vees kahjulikud ühendid. Näiteks leiti 2-buteen 1,4-diaali, mis on väga mürgine ühend ning mida pole senini klooritud veest avastatud Prasse soovitabki seetõttu vee puhastamiseks kloorile eelistada hoopis osooni, ultraviolettvalguse abil töötlemist või tavalist filtreerimist.

Eestis kartma ei pea

Eestis USA teadlaste leidude pärast muretsema ei pea, kuna näiteks Tallinnas, kus vesi tuleb peamiselt pinnaveest, koheselt veele kloori ei lisata. "Olukorras, kus looduslikule puhastamata veele lisatakse kloori, on erinevate kloorimise kõrvalproduktide tekkimise tõenäosus tõepoolest suur," tõdes AS Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Eliis Randver.

Randver selgitas, et näiteks Ülemiste veepuhastusjaamas eelneb kloorimisele põhjalik pinnavee puhastusprotsess, mille käigus toimub vee mehaaniline puhastus, keemiline puhastus, selitamine ja filtreerimine. "Seega ei ole põhjust arvata, et meie joogivees leidub fenoole, mis tekitaksid klooriga artiklis nimetatud ohtlikke aineid," ütles Randver.

Teadustöös kirjeldatud probleeme tekitav eelkloorimine asendati näiteks Ülemiste veepuhastusjaamas osoneerimisega juba 1997. aastal. Samuti on Eestis loodud erinevad seadused ja piirmäärad, mida vee-ettevõtted järgima peavad. Terviseameti hinnangul on umbes 87 protsenti kogu Eestis inimesteni jõudvast joogiveest põhjalikult kontrollitud ning vastab normidele. Oma kodupaiga veekvaliteeti ja selle vastavust nõuetele saab kontrollida terviseameti andmebaasist.

Suuremaks probleemiks kui kloor ja selle lisamisel tekkivad kahjulikud ühendid, on Eestis hoopis sellised kodud, kus joogivesi saadakse puurkaevudest või salvkaevudest, kuna nende puhul on vee saastumine oluliselt tõenäolisem näiteks põllumajanduses kasutatavate mürkide ja väetiste või sette- ja kütusemahutite tõttu. Selleks, et sellist saastumist vältida, soovitab Terviseamet erakaevude veekvaliteeti aastas vähemalt korra laboris kontrollida lasta.