Loovus matemaatika ja teoreetilise füüsika alal eeldab pigem intensiivset ajutegevust kui kogemusi ja isegi faktilisi teadmisi, mistõttu muutuvad need võimed vananedes tagasihoidlikumaks. Sellepärast korrigeeritakse IQ-teste vanusele vastavaks.

Harvardi psühholoogi Raymond E. Fancheri sõnul saaks 100-punktilise IQ-ga inimene 25-aastaselt tegelikult 114 punkti ja 60-aastasena vaid 93 punkti.

Teisalt ei tule noorus ja kogenematus ajaloo uurimisel sugugi kasuks. Näiteks tõusis möödunud aastal üllatuslikult bestselleriks 94-aastase Jacques Barzuni 877- aastane “From Dawn to Decadence: 500 Years of Western Cultural Life, 1500 to the Present”.

Popmuusika alal on noorus olnud üks peamisi tegureid. Rolling Stonesi Mick Jagger on küll seni edukat karjääri jätkanud, aga ükski grupi lauludest ei ole pärast 1981. aasta lugu “Start Me Up” saanud klassikaks.

Klassikalises muusikas pole aga vanusel tähtsust. Giuseppe Verdi lõi “Falstaffi” 80-aastasena ning Giacomo Puccini “Turandot” sündis, kui autor oli 76. Richard Strauss saavutas oma oboekontserdiga edu, kui ta oli üle 80.

Vanematel inimestel ei tasuks unustada, et neil on teatud eeliseid, mida nad saavad originaalsuse poole püüdlemisel kasutada. Pealegi on sellises vanuses inimesed palju jõukamad kui noored. AARP andmetel on 77 protsenti varadest Ameerikas üle 50-aastaste käes.