Vana-Rooma sportlase teenistus oli suurem kui tänastel staaridel

 (21)
Tiger Woods pauses as he speaks at his news conference following his practice round for the 2010 Masters golf tournament at the Augusta National Golf Club in Augusta, Georgia, April 5, 2010.    REUTERS/David J. Philip/Pool (UNITED STATES - Tags: SPORT GOL
Scanpix

Tänapäeva tippatleetide nagu sprinter Usain Bolti, mootorrattur Valentino Rossi või tennisist Maria Šarapova mitu miljonit dollarit väärt sponsorlepingud on pelk peenraha võrreldes isikliku varandusega, mille kogus endale meie ajaarvamise teise sajandi Rooma võidusõitja.

Pennsylvania ülikooli antiikteaduste abiprofessor Peter Struck väidab ajalooajakirjas Lapham’s Quarterly, et kirjaoskamatu kaarikuajaja Gaius Appuleius Diocles teenis auhinnatasudena sedavõrd rabava summa nagu 35 863 120 sestertsi (antiik-Rooma münti), vahendab Discovery News.

Aastal 146 m.a.j. rajatud monumendile raidkirjas jäädvustatud rahasumma jätab varju kõigi praeguste kehakultuuristaaride varandused. Erandiks pole isegi Tiger Woods, kelle ajakiri Forbes ristis mullu sügisel „esimeseks miljardi-dollari-meheks spordis”.

Diocles, kes raidkirja kohaselt oli „silmapaistvaim kõigist kaarikuajajaist”, sündis toonases Lusitaanias, piirkonnas, kus praegu asuvad Portugal ja Hispaania edelapiirkond, ning alustas oma silmipimestavat karjääri 18-aastasena aastal 122 m.a.j.

Muistses Roomas polnud kaarikuvõidusõitja elu lihtne. Sportlased, kes tihti olid seisuse poolest orjad, kes lootsid end tulevikus vabaks osta, kihutasid armututel võiduajamistel Circus Maximuse staadionil, läbides umbes nelja kilomeetri pikkuseid distantse. „Pärast mitut metsikut staadioniringi pälvisid need, kes polnud võistluse käigus kaarikut ümber ajanud või surnud, väärtuslikke auhindu,” kirjutab Struck.

Kogenud ajajad juhtisid raskestihallatavaid kaarikuid, mille ette oli rakendatud neli või rohkem hobust. Sportlaste varustusse kuulusid nahkne kiiver, säärekaitsed, rinnakaitse, villasest kangast rüü, piits ja terav nuga, millega kaariku ümberminemise korral ohjad läbi lõigata.

Ehkki kaarikuvõistlejate kiivreid või piitsasid ei toetatud helde sponsorlusega, võisid sportlased loota tallide ehk tsunftide peale, mis olid sisuliselt sarnased tänapäeva vormelitiimidele. Talle eristati värvuste alusel: punased, rohelised, sinised ja valged. „Kaarikuajajad kuulusid meeskondadesse, mida toetasid suurärid, mis investeerisid aktiivselt hobuste treenimisse ja ülalpidamisse ning varustusse,” ütleb Struck.

Dioclese esimene võit saabus kaks aastat pärast liitumist valgete meeskonnaga. Neli aastat hiljem läks ta põgusalt üle kibedate rivaalide roheliste leeri. Kõige suurem edu saatis teda aga punaste meeskonnas, mille liikmeks ta jäi oma karjääri lõpuni „42 aasta, 7 kuu ja 23 päeva vanuses”.

Kirjade järgi võitis Diocles 1462 võidusõitu 4257-st, saavutas teise koha 861 korda ning tegi üheksast hobusest sajakordse ning ühest ratsust kahesajakordse võidulooma. Raidkirjutis kirjeldab ka ajaja võidukat taktikat: ta „möödus juhtivast võistlejast ja võitis 815 korda”, üllatas vastaseid, „tulles tagant ja võites 67 korda” ning „võitis järjest 36 korda”.

Ehkki võitude üldarvult ületasid teda mõnedki teised ajajad — näiteks kogus kaarikuvõistleja Pompeius Musclosus 3599 võitu — , sai Diocles kõige jõukamaks, kuna võistles ja võitis suurte auhindadega võistlustel. Näiteks õnnestus tal kord vaid 29 võiduga teenida 1 450 000 sestertsi.

Struck arvutas välja, et Dioclese koguteenistus 35 863 120 sestertsi oli piisav, et toita ühe aasta vältel kogu Rooma elanikkonda või pidada Rooma sõjaväge selle hiilgeajal üleval üle kahe kuu.

„Tänapäeva standardite kohaselt — eeldusel, et kohaseks võrdluseks on see, kui palju Ameerika relvajõududele sama aja vältel palka makstakse — küündiks see summa umbes 15 miljardi dollarini,” ütleb Struck.„On kahtlane, kas Tiger Woods oleks isegi liiderdamata olnud võimeline samaväärseks saavutuseks.”