Vana-Rooma ajal ja keskajal oli praegusest soojem

Iidsete puude aastaringide põhjal taastati Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Lääne-Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinnas Mainzis asuva Johannes Gutenbergi ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr.

Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas.

Esperi sõnul on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja kohta olnud liiga madalad –tol ajal oli siiani arvatust soojem. Aastaringide tiheduse mõõtmisest saadavad tulemused korreleeruvad suvetemperatuuridega Põhjala taiga piiril ja nõnda suutsid teadlased mineviku temperatuurid eriti täpselt määrata.

Rekonstruktsioon näitab Rooma aja ja keskaja sooje perioode, aga ka rahvasterändamise aja ja väikese jääaja külmi aegu. Nende tulemused näitavad, et mõlemal kahest aastatuhandest külmenes keskmise temperatuur 0,3°C, kuna Päikese asend muutus ja Maa ning Päikese vahekaugus suurenes.

Esper sõnas, et kuigi nende poolt täheldatud efekt ei tundu olevat kuigi suur, on see võrreldes globaalse soojenemisega, mis on pisem kui 1°C, siiski oluline. „

Meie tulemus näitab, et rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC ilmselt alahindas seda suundumust külmenemisele,“ ütles ta uudistekanalile Pan European Networks.