Valu mittetajuvad loomad — lihatööstuse tulevik?

 (25)
Valu mittetajuvad loomad — lihatööstuse tulevik?
Foto: Ilmar Saabas

Teadlased leiavad, et tänu edusammudele geneetikas võib peagi olla võimalik aretada koduloomi, kes valu ei tunne. Selline ettepanek on tõstatanud vaidluse teemal, kas valutunde keelamine loomadele pole mitte iseenesest ebainimlik, isegi kui kahandab lihavabrikute suurfarmides kasvatatud loomade piinu.

Viimastel aastakümnetel on inimesed tarbinud üha rohkem liha. 1960. aastatest alates on inimkonna lihatarbimine kasvanud 50 protsenti; suurem osa söödud lihast saadakse tööstuslikest farmidest. Hoolimata loomaõiguslaste nõuetest loomi paremini kohelda paistab, et loomade kannatuste kaotamine pole realistlik eesmärk, vahendab NewScientist.

Näiteks eemaldatakse linnuvabrikutes kanade nokkadelt tihti osa ilma tuimestuseta operatsiooniga, et nad üksteist ei nokiks. Kui lihatööstuseid ei õnnestu veenda loomi inimlikes tingimustes kasvatama, siis on ehk aeg varustada loomad omaenda kaasasündinud kaitsemehhanismiga?

Lahendus ei pruugi olla ideaalne, kuid, nagu ütleb Washingtoni ülikooli filosoof Adam Shriver: “Kui me ei suuda kaotada tööstuslikku lihakasvatust, peaksime astuma samme vähemalt selle põhjustatud kannatuste kahandamiseks.”

Viimastel aastatel on teadlased teinud edusamme valu molekulaarsete ja geneetiliste aluste manipuleerimisel. Hiljuti avaldatud uuring näitas, et hiired, kellel puudub geen Nav1.7, tunnevad normaalsete hiirtega võrreldes vähem kuumust ja survet. Võimalik, et koduloomad, kellel sama geen puudub, kannataksid lihatööstuse tingimustes samuti vähem.

Teise teadustöö raames õnnestus teadlastel konstrueerida hiiri, kellel puuduvad konkreetsed ensüümid ja geenid aju eesmises vöökoores (ingl anterior cingulate cortex). Selline modifikatsioon võimaldas loomadel küll valu tajuda, kuid mitte ebameeldiva aistingu kujul. Füüsilist valu endiselt tajuv loom saab vältida enda kogemata vigastamist, mida juhtub tihti nendega, kes on sündinud täiesti ilma valutunde tajumise võimeta.

Valuvabadele loomadele on aga teisigi alternatiive. Üks neist on liha tootmine “katseklaasis”. Ehkki seda protseduuri pole veel lõplikult välja töötatud, hõlmab see loomade selliste lihasrakkude kasvatamist, millest saaks valmistada töödeldud lihatooteid nagu kanakotletid või kalapulgad.

Laboris kasvatatud loomsed rakud on praegu veel aga üsna kallid, sest nõuavad kulukaid toitaineid, ning kogu tehnoloogia mastaape tuleks suurendada sellise mahuni, et tootmine end ära tasuks. Lisaks loomade piinade välistamisele kaotaks selline lihatootmistehnoloogia ka muud tööstuslike suurfarmidega kaasnevad probleemid, näiteks neis tekkivad suured kogused jääkprodukte ja kasvuhoonegaase.