Välktrenn on sama tõhus kui mitmetunnine rassimine

Mis puutub füüsilisse treeningusse, siis võib vähem mõnikord tõesti tähendada enamat, avastasid teadlased.

Organism võib lühikestest, kuid intensiivsetest, mitte üle kümne minuti kestvatest treeningupursetest ammutada sama palju kasu kui kümme tundi kestvast mõõdukast treeningust, vahendab The Daily Telegraph.

Taoline tehnika ei nõua mitte ainult vähem aega, vaid ka palju vähem füüsilist pingutust.
Uurijad usuvad, et nende tulemused saadavad teadusajaloo prügikasti levinud veendumuse, et vormis püsimine on aeganõudev ettevõtmine.

Rõõmustava väitega tulid lagedale nn intensiivset intervalltreeningut ehk HIT-trennimetoodikat (ingl high intensity interval training) uurinud Ontario McMasteri ülikooli teadlased.

Tehnika hõlmab minuti kestel peaaegu maksimaalse pingutusega jooksmist või rattasõitu, millele järgneb minut puhkust. Taolist protsessi korratakse umbes kümme korda.

HIT on “ajasäästlik kuid turvaline alternatiiv traditsioonilistele mõõdukatele pikaajalise treeningu vormidele,” osutavad uurijad.

Katsete raames väntasid katsealused velotrenažööri mitte kauem kui 60 sekundit korraga, sõtkudes see-eest pedaale piisava ägedusega, et saavutada maksimaalsele lähedane pulsisagedus.

Hilisemad analüüsid näitasid, et katsealuste lihased arenesid taolise välktreeningu tulemusena sama palju kui siis, kui nad oleksid tegelenud kestvustreeninguga.

Professor Martin Gibala sõnul tõestas uurimus, et “vähema vaevaga on võimalik saavutada rohkem”.

Ajakirjas Journal of Physiology avaldatud aruande kohaselt pole selge, miks HIT-trenn nii tõhus on, kuid tundub, et see stimuleerib suures osas samu rakulisi kanaleid kui tavapärased treeningrežiimid.

Tulemused näitavad ka, et vaba aja puudumine pole enam mingi vabandus trennist keeldumiseks, osutab professor.