Väljaränne Aafrikast muutis inimesed ettevõtlikumaks

 (19)
Migratsioonikaart
MigratsioonikaartWikipedia

Kui inimesed umbes 50 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid ja nende asualad üle terve planeedi levisid, võisid neil välja areneda riskeerimise ja ettevõtlikkusega seotud teatud geeniversioonid. Kui California ülikooli teadlane Chuansheng Chen enam kui kümme aastat tagasi esmakordselt selle ideega välja tuli, siis suhtuti sellesse skeptiliselt.

Nüüd aga on Luke Matthews Harvardi ülikoolist ja Paul Butler Bostoni ülikoolist suutnud näidata, et ühe konkreetse geeni kahe erineva versiooni ja muistse väljarände seaduspärasuste vahel eksisteerib kindel seos, vahendab Novaator New Scientisti uudist.

Geen DRD4 kodeerib ajus ühte virgatsaine dopamiin retseptorit. Sellel geenil on mitu erinevat varianti ning uuringud on näidanud, et inimese iseloomujooned sõltuvad teatud määral sellest, millist varianti inimene kannab.

Näiteks alleel 4R seostub tasakaaluka, kaalutleva ning mõistliku iseloomuga.

Vähem levinud versioone 7R ja 2R seostatakse impulsiivse ja uuriva käitumise, riskide võtmise ning võimega uutes olukordades edukalt hakkama saada.

Matthews ja Butler arvavad, et nende geenivariantidega ümberasujad said ohtlikes ja ebakindlates oludes paremini hakkama ning nende puhul oli ellujäämine ja järglaste saamine tõenäolisem.

Nad uurisid 7R ja 2R alleelide esinemissagedust 18-l põliselanike populatsioonil, kelle asualad jäävad kunagiste inimeste Aafrikast Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse viinud marsruutide äärde.

Mida kaugemal Aafrikast põliselanikud elavad, seda tõenäolisemalt neil üks neist kahest alleelist esineb.

Cheni 1999. aasta uuringu probleem seisnes selles, et alleelid võivad populatsioonide vahel levida ka puhtjuhuslikult, mis võib luua illusiooni, et eksisteerib seos näiteks rännatud vahemaa ja kindlate alleelide vahel.

Selle probleemi ületamiseks modelleerisid Matthews ja Butler alleelide juhuslikku esile kerkimist populatsioonides.

Nad avastasid, et 7R ja 2R levik ei ole juhuslik ning neil õnnestus näidata statistiliselt olulist seost nende geenivariantide ja väljarände vahel.

Matthewsi sõnul näitavad uurimistulemused, et teatud väike osa populatsiooni iseloomustavast käitumisest võib olla seotud geneetikaga ning sellised kultuuri mõjutavad tegevused, nagu massiline väljaränne, võivad inimeste geene muuta.

Bristoli ülikooli bioloogiline psühholoog Marcus Munafò hoiatab, et geenil DRD4 on palju keerulisi variatsioone, mistõttu on raske hinnata selle geeni mõju käitumisele. Samas ta nõustub, et teatud erinevused käitumises on põhjustatud geneetilisest valikust.

California ülikooli teadlase Robert Moyzise sõnul liiguvad teadlaste mõtted selles suunas, et inimkultuur võib mõjutada evolutsiooni.

Ta on tõestanud, et alleel 7R kerkis esile haruldase mutatsioonina 40 000 kuni 50 000 aastat tagasi pärast inimeste väljarände algust Aafrikast ning levis seejärel populatsioonide seas kiiresti.

Alleel 2R on selle modifitseeritud versioon, mis tõusis esile Aasias vähem kui 10 000 aastat tagasi.

Moyzise uurimistulemused on näidanud seda, et aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel on alleeli 7R esinemise tõenäosus kaks korda suurem.

Ta arvab, et osa sümptomeid, mida me seostame tähelepanuhäiretega, näiteks pidev tähelepanu keskpunkti muutmine ja kiired liigutused, on tegelikult ellujäämisega seotud tunnused, mis pärinevad inimeste Aafrikast välja rändamise ajast.