Viis uurijat seiras seda, kuidas valitseva korra ebastabiilsuse kasv majanduslikest probleemidest lähenevate valimisteni mõjutab üksiksiku psühholoogilist toimimist. Töö tulemused rajanevad ajalooliste trendide ja varasemate uurimuste analüüsimisele, aga ka neljale spetsiaalselt konstrueeritud katsele, vahendab Discovery News.

Ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology avaldatud uurimus tõstab esile, kui tähtis on psühholoogilises plaanis see, et inimesel oleks isiklik kontroll oma saatuse ja turvalisuse tagamise üle. Kui inimene tunneb, et tema isiklik elu on kontrolli alt väljas, võib väline jõud — kas valitsus või jumal — tagada selle kontrolli taastamise. Kord, mida vahendab kõrgem jõud või karma, arvatakse olevat peaaegu kõiki usundeid ühendavaks elemendiks.

Teadustöö väitel täidavad usk jumalasse ja usk valitsusse kattuvaid funktsioone struktureeritud, mittejuhusliku, korrastatud maailma allikatena. Samuti kirjutavad uurijad, et valitsus ja jumal võivad olla vastastikku vahetatavad.

Esiteks hõlmab uurimus ajaloolisi tendentse, mis näitavad, kuidas kõrgetasemelist korrastatust tõotavate usutunnistustega liitumise määr majanduslanguste kiiluvees kasvab. Sedamööda, kuidas riigid arendavad välja üha stabiilsemaid valitsusvorme, taandub aga usuline pühendumus.

Järgmiseks analüüsisid autorid varasemaid katseid, mis olid näidanud, et katsealused, kelle isiklikku kontrolli olukorra üle ohustati suurema tajutud juhuslikkusega, hakkasid rohkem uskuma sündmusi juhtiva jumala olemasolusse. Sarnased katseolukorrad tingisid ka valitsuse usaldamise kasvu.

Oma hüpoteesi katseliseks kontrollimiseks koostasid uurijad neli eksperimenti. Esimene katse keskendus 2008. aasta konkurentsitihedatele üldvalimistele Malaisias. Uurimisalustel paluti kaks nädalat enne ja pärast valimisi hinnata poliitilise stabiilsuse, valitsusepoolse kaitse ja kõikejuhtivasse jumalasse uskumise tajutud määrasid.

Vahetult enne valimisi, mil valitsusepoolne kontroll oli ebakindel, kaldusid inimesed valimistejärgse ajaga võrreldes rohkem nõustuma väidetega, et „sündmused universumis toimuvad vastavalt jumala plaanile” ja „jumal või muu kõrgem olend kontrollib universumis toimuvat”. Samuti olid vastajad vähem varmad valitsust kaitsma.

Teise uuringuga külvati otsest kahtlust valitsuse stabiilsuse suhtes. Kanadalastest katsealustele näidati fiktiivseid uudisartikleid, kus poliitilised arvamusliidrid ennustasid, et vähemusparteid ühinevad või ei ühine umbusaldusavalduseks. Need osalejad, kes lugesid lähenevast umbusaldushääletusest, ilmutasid suuremat usku kõikejuhtivasse jumalasse kui need, kes lugesid, et pukis oleva valitsuse positsioon ei kõigu sugugi.

Kolmandas uurimuses anti kanadalastest katsealustele lugeda kaht valitsuse suhtes positiivset artiklit, millest üks kiitits meetmeid, mille abil valitsus 2008.-2009. aasta majandussurutist leevendas, teine aga tõstis esile valitsuse oivalist tööd kodanike identiteeditunde kasvatamisel.

Lisaks paluti vastajail hinnata jumalat kontrolli allikana. Osalejad, kellele valitsust oli esitletud kindlalt majandusohje hoidvana, uskusid juhtivasse jumalasse vähem.

Viimases uuringus osalejatele tutvustati maailma juhtivate füüsikute viimatisi avastusi jumaliku sekkumise võimalikkuse kohta universumis. Osalejad, kellele anti lugeda selliste teadlaste arvamusi, kes järeldasid, et jumala sekkumise maailma asjadesse on ebatõenäoline, ilmutasid suuremat toetust valitsusele.

Huvitaval kombel ei kehti ülalkirjeldatud mudelid Ameerika Ühendriikide kohta. Uurijad tunnistavad ka ise, et vaatlused Ühendriikides räägivad nende tulemustele vastu.

USA-s ei paista usuline pühendumus ilmalike süsteemide arenedes ja stabiliseerudes taanduvat. Töö autorid püstitavad hüpoteesi, et selles võib süüdi olla lai lõhe rikaste ja vaeste vahel, kuna viimased pole kunagi isiklikus elus stabiilsust kogenud.


Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!