Valgusest kiiremini reisimisega tuleb veel oodata
Neutriinod on kõike muud kui tavalised osakesed. Üksik neutriino võiks läbida lausa mitme tuhande valgusaasta paksusi tinaseinu, ilma, et need kuidagi selle liikumisuunda muudaks. Kuigi osakesed astuvad tavalise ainega haruharva kontakti, on neid võimalik siiski suurte arvude seadusele kohaselt aegajalt võimalik detektorites täheldada, vahendavad ERR Teadusuudised.
Traditsiooniliselt tekivad neutriinod erinevate tuumasünteesi protsesside käigus. Seega pommitatakse laboratooriumites kõrge energiaga prootonite kiiri paigalseisva sihtmärgi vastu, misläbi vallandub tohutu eba- stabiilsete osakeste kaskaad. Viimaste eluiga jääb harilikult paari nanosekundi piiridesse. Lagunedes tekitavad osakesed ka muuhulgas neutriinosid, mis kiirendi kiire fokusseerituse tõttu samuti ühes kindlas suunas liikuma hakkavad. Cerni vastavas sünkrotonis on kiir suunatud 730 kilomeetri kaugusel asuva Gran Sasso laboratooriumi detektori suunas.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!