Albert Einsteini relatiivsusteooriast tuleneb, et maailmaruum on gravitatsioonilaineid täis. Näiteks suure massiga taevakehad, mis suurel kiirusel teineteise ümber tiirlevad, võivad Einsteini järgi aegruumi lainetama panna nagu vedeliku. Need aegruumi mööda levivad lained ongi siis gravitatsioonilained, mida seni küll ikka veel keegi päriselt tabanud ei ole, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

JJ Hermes Ameerika Ühendriikidest Austini Ülikoolist ja ta kolleegid vaatlesid kaht valget kääbustähte, mis asuvad Maakerast 3000 valgusaasta kaugusel ja tiirlevad teineteise ümber. Need tähed on massilt küll Päikesest väiksemad, aga asuvad teineteisele kolm korda lähemal kui Kuu Maale ja teevad paarilise ümber tiiru vähem kui 13 minutiga. Seega peaksid nad Einsteini järgi kiirgama võimsaid gravitatsioonilaineid, kaotama seeläbi energiat ja langema teineteisele lähemale. Seetõttu aga peaks ühe tiiru tegemse aeg pidevalt lühenema.

Hermes ja ta kaastöötajad tegid 13 kuud kannatlikult vaatlusi ja mõõtsid tiirlemisperioodi väga täpselt selle järgi, kui tihti tähed teineteise eest läbi lipsasid ja paarilise valgust varjutasid. Tuli välja, et tiirlemise aeg lüheneski, kokku küll vähem kui tuhandiku sekundi võrra, see-eest aga täpses kooskõlas relatiivsusteooriale tugineva ettekujutusega gravitatsioonilainete tekkemehhanismist.

Vaata veel: Gravity waves spotted from white-dwarf pair (BBC)