Valeuudiste levikus oleme süüdi me kõik (ja need võivad pärineda ka sinust enesest)

 (19)
Valeuudiste levikus oleme süüdi me kõik (ja need võivad pärineda ka sinust enesest)
Meediaväljaandeid valeuudiste allikaks kuulutav plakat USA-sFoto: JOSHUA ROBERTS, REUTERS

Selgub, et lisaks allikatele, mis esitavad teadlikult valesid numbreid ja fakte, on olemas veel üks valeuudiste lähe - pea iga inimene, kes uudiste ja faktidega kokku puutub, vahendab Phys.org.

Nimelt selgub Ohio ülikooli teadlaste läbi viidud uurimusest, et inimesed, kes loevad vastuolulisi teemasid puudutavaid uudiseid, mäletavad hiljem uudises välja toodud korrektset statistikat valesti, nii, et see sobiks nende mõtteviisiga.

USA-s oli üheks sellise teguviisi näiteks see, et inimestele näidati statistikat, mis kinnitas, et USA-sse emigreeruvate mehhiklaste hulk on vähenenud, kuid kuna see on inimeste enda uskumustega ebakõlas, mäletas valdav osa neist pärast uudise lugemist täpselt vastupidist. Selle informatsiooni levitamisega moondub info aga ajas veel ja veel vääramaks ning lõppude lõpuks ongi kogu lugu tõest kaugel.

"Inimesed on täiesti võimelised ise valeinformatsiooni genereerima," selgitab Ohio ülikooli kommunikatsiooniprofessor Jason Coronel, kes teadlasterühma juhtis. "Valeinformatsioon ei pärine kõik välistest allikatest," rõhutab ta. Coroneli sõnul ei pruugi inimesed seda teha teadlikult, vaid neid mõjutavad nende endi uskumused.

Coronel toob veel ühe näite mehhiklaste sisserännet puudutava statistika kohta. Katse näitas, et inimestel võisid numbrid täpselt meelde jääda ning nad mäletasid kui palju eri aastatel immigrante sisse rändas, kuid nad kohandasid neid oma eelduste järgi ja oletasid, et arv kasvas, mitte ei vähenenud ning vahetasid seega numbrid ja aastad omavahel ära.

Seotud lood:

Läbi viidi aga veel üks katse, milles uuriti seda, kuidas informatsioon ajas teiseneb. See näitas, et kolmest inimesest koosneva "telefoniketi" puhul, kus infot üksteisele edasi antakse, võivad numbrid kardinaalselt teiseneda. Tulles taas immigrante puudutava näite juurde, siis kui tulemused näitasid, et perioodil 2007-2014 vähenes Mehhiko immigrantide hulk USA-s 1,1 miljoni võrra, siis keskmiselt söötis juba esimene inimene ette valeinfot ja tõdes, et see number oli hoopis 900 000 võrra suurenenud.

Mis sai aga infoketi lõpus? Keskmiselt oli lõpptulemuseks selline informatsioon, et Mehhikost tulevate immigrantide hulk oli aastate jooksul kasvanud 4,6 miljoni võrra. "Sellised mäluvead muutusid inimeste infovahetuse puhul üha suuremaks ja suuremaks," ütles samuti teadlaste rühma kuulunud Matthew Sweitzer omapoolse kommentaarina.

Teadlaste sõnul peaks kogu selle uurimistöö tulemuseks olema see, et inimesed peaksid teadvustama, et ka me ise võime endale olla valeinformatsiooni allikateks ning seetõttu tuleb enda mälusse kriitiliselt suhtuda. "Me peame aru saama, et seesmised valeinformatsiooni allikad võivad olla sama ohtlikud või isegi ohtlikumad kui välised allikad," ütles kolmas teemat uurinud spetsialist Shannon Poulsen.