Valelikest lastest sirguvad edukad kodanikud

Mida varem hakkab laps veenvalt valetama, seda tõenäolisemalt saadab teda hilisemas elus edu, annab mõista värske uurimus.

Teadlased on leidnud, et võime kaheaastaselt luisata on märk kiiresti arenevast ajust ja tähendab, et laps on edasises elus tõenäolisemalt edukas, vahendab The Daily Telegraph.

Selgus, et mida usutavam on lapse väljamõeldud vale, seda taiplikum on laps hiljem ja seda parem on tema võime keerulistes olukordades kiiresti õigeid otsuseid teha. Samuti tähendab see, et laps on välja arendanud „täitevfunktsiooni“ — suutlikkuse valesid välja nuputades tõde meeltes tagaplaanile suruda.

„Lapsevanemad ei peaks väga muretsema, kui nende laps udujuttu ajab,” sedastab uurimuse läbi viinud doktor Kang Lee, kes on Toronto ülikooli lapseuuringute instituudi juhataja. „Peaaegu kõik lapsed valetavad. Need, kelle kognitiivne areng on parem, valetavad edukamalt, kuna oskavad oma jälgi peita. Täiskasvanuna võivad neist saada pankurid.”

Valetamine hõlmab mitmeid ajuprotsesse nagu infoallikate integreerimine ja andmete omakasupüüdlik manipuleerimine. See on seotud taoliste ajupiirkondade arenguga, mis teevad võimalikuks „täitevfunktsiooni” ning kasutavad kõrgema tasandi mõtte- ja loogikamudeleid.

Lee koos töörühmaga testis 1200 last vanuses 2-16 eluaastat. Enamik katsealustest valetas, kuid just tugevamate kognitiivsete võimetega lapsed on need, kes valetavad kõige osavamalt.

Teise eluaasta saabudes valetab 20 protsenti lastest. Kolmandaks eluaastaks tõuseb see protsent 50-le, ning neljandaks eluaastaks peaaegu 90-le. Tuli välja, et kõige petlikum vanus on 12 eluaastat — siis valetavad peaaegu kõik lapsed.

Taoline tendents hakkab taanduma 16 eluaastal, mil valelikkuseprotsent on 70. Mida lähemale jõuab täiskasvanuiga, seda paremini õpivad noored kasutama nn hädavalesid, mida teiste inimeste tunnete säästmise huvides räägime me kõik.

Uurijate kinnitusel puudub seos lapsepõlves valetamise ja kalduvuse vahel eksamil spikerdada või hilisemas elus pettusega elatist teenida. Samuti puudub igasugune mõju rangel või religioossel kasvatusel.

Lee pole laste valelt tabamine põhjus ahastamiseks, kuid seda võib siiski kasvatusliku võimalusena ära kasutada. „Last ei tohiks lüüa ega tema peale karjuda, aga te peaksite temaga vestlema aususe tähtsusest ja valetamise varjukülgedest,” ütles dr Lee. „Pärast kaheksandat eluaastat muutuvad vastavad võimalused väga harvaks.”