On aeg, mil töötatakse välja mitut vähivaktsiini, mis üksnes ei enneta, vaid ka hävitavad olemasolevaid kasvajaid, nii et isegi levinumate vähivormide oht võib peagi jääda minevikku, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

See kõik käib üsna lihtsalt. Piisab sellest, et suguühte ajal jõuab viirusekandjast mehe organismist naise emakakaela limaskestale üksainus viiruseosake ehk virion – ning maailma levinuim suguhaigus ongi üle kantud.

Suurema osa naiste puhul ei avastata seda kunagi, kuid kõigil nii hästi ei lähe. Igal aastal saab üle poole miljoni naise pärast nakatumist papilloomiviirusega emaka­kaelavähi diagnoosi ning nende elu on ohus.

Olukord on siiski muutumas. Austraalias, kus lapsi papilloomiviiruse vastu ulatuslikult vaktsineeritakse, eeldavad teadlased, et ülejärgmisel aastal on emakakaelavähki haigestumine vähenenud sedavõrd, et sellesse jääb kõigest kuus naist 100 000st.

See tähendab, et Austraaliast saab maailma esimene riik, mis on selle vähivormi peaaegu välja juurinud. Tulemused on saadud tänu tõhusale programmile, mille käigus kasutatakse vaktsiini Gardasil. See ei lase HP-­viirusel (Human papillomavirus ehk inimese papilloomviirus) inimesi hauda ajada.

Ennetustöö alles algab: üle maailma on praegu valmimas mitu uut kohandatud vaktsiini ja geenmuundatud immuunrakud, mille abil saab võidelda ka nende vähk­kasvajatega, mis on juba välja kujunenud. Viimasel ajal on tehtud palju­lubavaid labori­katseid, mis viitavad, et arstid võivad olla leidnud vähktõvele – sellele paljunäolisele tapjale – väärilise vastase.

Euroliidus on viimase 30 aastaga tänu tõhusamatele ravimeetoditele vähenenud vähki suremus neljandiku jagu. Traditsioonilistel meetoditel ehk kiiritamisel ja keemia­ravil on see suur puudus, et nendega rünnatakse peale vähirakkude ka keha teisi, terveid rakke.

Vähivaktsiin on palju parem lahendus, kuna säästab patsiendi tervist tunduvalt rohkem. Selline vaktsiin ei alusta võitlust haigusega, vaid tugevdab haige immuun­süsteemi. Niisugust ravivormi kutsutakse immunoteraapiaks ehk immuunraviks.

Et välja töötada vähivaktsiine, on teadlased juba aastaid uurinud, kuidas immuunsüsteem täpselt vähirakkude vastu võitleb. Tänu sellele on teada saadud ka see, millisel viisil vähk täpselt inimkeha ja selle vastu­panuvõimet ninapidi veab.

Nende teadmiste põhjal saab valmistada ravimeid, mis organismi süstituna „teavad“, millised on lüngad vähi kaitsemehhanismis. Teine variant on, et need ravimid tugevdavad immuun­rakkude võimet vähirakke rünnata.

Loe vähivaktsiinide kohta lähemalt märtsikuu Imelisest Teadusest!