Vaimud on vaid meelepete

Vaimud kujutavad endast kõigest inimmeelte reaktsiooni teatud keskkonnale, väidavad Suurbritannia psühholoogid.

Jahe õhk, halb valgustus ja isegi magnetväljad võivad tekitada tunde, et ruumis on veel keegi, märkis BBC, tsiteerides ulatuslikku uuringut, mille käigus psühholoogid viisid grupi vabatahtlikke Suurbritannia teadaolevalt kõige enam kummitavasse kohta — Hampton Courti paleesse Inglismaal ja South Bridge Vaultsi Edinburghis.

Dr. Richard Wiseman Hertfordshire ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et nende töö käigus selgus palju huvitavaid andmeid selle kohta, miks mitmed inimesed end ühes ja samas hoones imelikult tunnevad.

Hampton Courtis, kus väidetavalt liigub ringi Henry VIII viienda naise Catherine Howardi vaim, paluti vabatahtlikel oma hirmuga silmitsi seista. Nad pidid panema kirja veidrad kogemused, nagu näiteks seletamatud sammud, külmataju või tunde, et keegi teine on toas. Enne eksperimenti paluti kandidaatidel öelda, mida nad kummitavate kohtade kohta täpselt teavad, ning seejärel analüüsiti andmeid.

Võiks ju arvata, et “normaalne” kummitamine peaks toimuma võrdselt igas ruumis, paraku pistis see keskenduvat teatud kohtadesse.

“Kummitamine eksisteerib selles tähenduses, et on olemas kohad, kus inimesed kogevad ebatavalisi tundeid,” ütles dr. Richard Wiseman BBC News Online´le. “Vaimud on üks võimalus neid kogemusi seletada.”

Dr. Wiseman ja ta kolleegid ei ole vaimude olemasolus kuigi kindlad. Pigem paistavad nad arvavat, et kummitamine eksisteerib, aga vaimud mitte. Nende sõnul tekitavad imelikke tundeid visuaalsed ja keskkonnast tingitud tegurid.

Wiseman ütles, et selgeltnägijad tunnevad kummitavad kohad eksimatult ära, ilma et neist enne midagi teaksid. See tuleb tema sõnul sellest, et nad on keskkonnast tingitud märkide suhtes tundlikumad.

Skeptikud on sageli öelnud, et inimesi mõjutab teadmine, et mingi koht kummitab. Antud uuring lükkab selle teooria umber, kuna statistika näitas, et varasem informeeritus tulemusi ei mõjutanud.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas British Journal of Psychology.