Vaikse ookeani põhja kavandatakse 8 km sügavust auku!
Uskumatuna näiv ettevõtmine nõuab tungimist läbi merepõhja katva kaheksa kilomeetri paksuse tahkete kivimite kihi temperatuuride juures, mis võivad küündida 300 kuumakraadini, vahendab The Daily Mail.
Kord sihtmärgini jõudnud tehnika on sunnitud taluma normaalrõhuga võrreldes 285 000 korda suuremat, mis ulatub nelja miljoni naelani ruuttolli kohta e rohkem kui 27 500 megapaskalini.
Teadlased loodavad koguda vahevöö-proove, toimetada need tagasi maapinnale ja hankida sel moel uusi teadmisi meie koduplaneedi päritolust.
Uljas kava meenutab Verne’i romaani kuulsat ekraniseeringut 1959. aastast, kus Pat Boone juhib seiklejate salga Islandi vulkaani kaudu sügavale Maa sisemusse.
Tegelik puurauk ei küündi nii kaugele kui filmis, ainult vahevööni — üle 3000 km paksuse kihini Maa koore ja vedela tuuma vahel —, ent kujutab endast siiski teaduse jaoks olulist rekordit.
Puurimiskavast teatasid Southamptonis tegutseva riikliku okeanograafiakeskuse esindaja dr Damon Teagle ning dr Benoit Ildefonse Prantsusmaa Montpellier’ ülikoolist.
Teadlased otsustasid vahevöö kasuks sellepärast, et see sisaldab suuremat osa Maa kivimitest ning pakub tõenäoliselt olulisi leide.
Eksperdid võrdlesid seda Maa Kuult pärinevate „kuukivi“-proovide tähtsusega, kuna need võivad meie mineviku kohta anda vähemalt sama palju teavet.
Samuti võimaldaks puurimisprojekt rohkem teada saada nn Mohost (e Mohorovičići eralduspinnast), mis katab Maa koore alumist külge ning võib aidata paremini selgitada maavärinate tekkemehhanismi, kuna seda läbides muutub seismiliste lainete levikukiirus.
Dr Teagle selgitas, et kõige parem on puurimist alustada ookeani põhjas, kuna seal on maakoor kõige õhem.
Projekt kujutab endast kolossaalset insener-tehnilist väljakutset; sobiv puur peaks töötama ilma tõusujuhtmeta — üldkasutatava turvameetmeta, mida rakendatakse topelttorustiku puhul gaaside väljajuhtimiseks.
Selle asemel tuleb valmivasse auku pumbata merevett piisava rõhu all, et sundida kaevandatavaid materjaliproove tagasi üles ja merepinnale vupsama.
Maa vahevööni on püütud jõuda varemgi, ent 1960. aastatel ette võetud projekt „Mohole“ nurjus kehva korralduse ja eelarve lõhkimineku tõttu.
Vahevööst pärinevaid kivimeid on vähesel määral ka planeedi pinnale jõudnud, ent seni alati vulkaanidest välja pursatud kujul.
Praegu tegelevad dr Teagle ja tema töörühm sobiva puurimispaiga otsimisega Vaiksest ookeanist ning loodavad vajaliku oskusteabe, tehnoloogia ja rahastuse saavutada aastaks 2018.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!