Väike jääaeg kahandas eurooplaste kasvu ja sütitas sõdu
Värske teadusuurimus viitab seosele kliimamuutuste ja ühiskondlike mullistuste vahel. 17. sajandit Euroopas, mida laastasid sõjad, inflatsioon, näljahädad ja inimeste kasvu kängumine, on nimetatud ka üldkriisiks (ingl the General Crisis).
Kui aga suurem osa ajaloolaseid on seni nonde aegade tormilisuses süüdistanud feodalismi ja kapitalismi vaheliste pingete kuhjumist, osutab värske uurimus hoopis teisele patuoinale: kliimamuutusperioodi, mida nimetatakse väikeseks jääajaks, kõige külmemale ajajärgule, vahendab National Geographic.
Uurimisrühm Hong Kongi ülikooli teadlase David Zhangi juhtimisel sõelus andmeid Euroopa ja muude põhjapoolkera piirkondade kohta vahemikus 1500–1800 m.a.j.
Töörühm kõrvutas andmeid kliima kohta, nt õhutemperatuure, muude muutujatega, kaasa arvatud rahvaarvu, majanduskasvu tempo, sõdade ja muude ühiskondlike rahutuste, põllumajandustoodangu määrade, teraviljahindade ja palkadega.
Autorite osutusel ilmnesid mõned mõjud, näiteks toidupuudus ja tervisenäitajate halvenemine, ajavahemiku 1560–1660 päris alguses. Need aastad kujutasid endast väikese jääaja kõige karmimat perioodi, mil taimede kasvuajad lühenesid ja toidu kasvatamiseks pruugitava põllumaa üldpind kahanes.
Sedamööda, kuidas harimiskõlbuliku põllumaa kasv kängu jäi, juhtus sama ka eurooplaste endiga, märgivad uurijad. Inimeste keskmine pikkus muutus koos temperatuurigraafikuga: 16. sajandi lõpul kahanes see alatoitluse levides hüppeliselt kaks sentimeetrit. Keskmine kasv hakkas tõusma alles koos keskmiste õhutemperatuuridega pärast 1650. aastat, leidsid uurimuse autorid.
Muud mõjud — nagu näljahädad, Kolmekümneaastane sõda (1618–48) või Hiina vallutamine mandžuurlaste poolt, mis tipnes Beijingi hõlvamisega 1644. aastal — avaldusid alles aastakümneid hiljem. „Õhutemperatuur ei ole sõdade ja ühiskondlike rahutuste otsene põhjustaja,“ kinnitas Zhang. „Sõja ja rahutuste otsene põhjustaja on vilja hind. Ja see on põhjus, miks me ütleme, et ülim põhjus oli siiski kliimamuutus.“
Teadlased osutavad, et värske uurimus kujutab endast nii ajaloolist õppetundi kui hoiatust.
