Tänase maailma vähipäeva puhul avaldasid rahvusvahelise vähivastase liidu ametnikud aruande, kus toodi välja sammud, mida riikide valitsused ja inimesed ise saaksid teha selle haiguse vältimiseks, vahendab Novaator PhysOrgi uudist.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on vähk üle maailma iga kaheksanda surmajuhtumi põhjustajaks — seda on rohkem, kui aids, tuberkuloos ja malaaria kokku. WHO hoiatas, et kui midagi tõsist ette ei võeta, kasvab vähki surnud inimeste arv praeguselt 7,6 miljonilt aastas 2030. aastaks 17 miljonini.

Aruandes kirjutavad teadlased, et umbes 21 protsenti kõigist vähijuhtudest on viiruste põhjustatud — näiteks põhjustab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki, hepatiidinakkus aga mao- ja maksavähki.

Kuigi vaktsiinid nende vähitüüpide ennetamiseks on lääneriikides laialt levinud, ei ole neid arengumaades peaaegu üldse võimalik kätte saada. Peaaegu 80 protsenti emakakaelavähi poolt põhjustatud surmajuhtumitest pärinevad agentuuri andmetel vaestest riikidest.

“Poliitikutel üle maailma on võimalus ja kohustus need vaktsiinid kasutusele võtta, et päästa inimeste elusid. Samal ajal tuleb teavitada ja harida ühiskonda tervislike eluviiside teemal ja õpetada inimesi ise enda vähki haigestumise riski vähendama,” ütles rahvusvahelise vähivastase liidu tegevjuht Cary Adams.

Lääneriikide elanikel õnnestuks ekspertide sõnul paljusid enamlevinud vähitüüpe — kopsuvähki, rinnavähki ja käärsoolevähki — vältida eluviiside muutmisega. Riski vähendamiseks soovitatakse inimestel loobuda suitsetamisest, piirata alkoholitarbimist, vältida liiga palju päikesepaistet, lisaks tuleks trenni ning tervisliku toitumise abil kehakaal kontrolli all hoida.