Vähk võib end organismis varjata terve aastakümne
Tänapäeval kasutatavad vereanalüüsid aitavad arstidel vähktõbesid tuvastada teatud ainete järgi, mida kasvajad toodavad ja mis nõrguvad vereringesse, vahendab The Daily Telegraph.
Ameerika Stanfordi ülikooli teadlaste matemaatiline uurimus näitab aga, et vähirakul võib kasvajaks kosumine ja vereprooviga tabatavate koguste niinimetatud biomarker-ainete nõristamise alustamine aega võtta kümme aastat või kauemgi.
Mitmeid kasvajarakkude biomarkereist toodab terve organism iseenesestki, mistõttu nende küündimine tasemele, mil nende kontsentratsioon murettekitavaks muutub, võib võtta aastaid.
Et tulevikus oleks võimalik vähki varem diagnoosida — mis on iga ravi edukuse seisukohalt määrava tähtsusega —, on tarvis tundlikumaid analüüse ja kergemini eristatavaid biomarkereid, osutavad uurijad.
Uurimus, mis esmakordselt on tuvastanud seose kasvaja suuruse ning sellest vereringesse jõudvate biomarkerite tasemete vahel, näitas, et munasarjavähk peab kasvama 1,7 miljardi raku suuruseks, enne kui kõige paremad olemasolevad vereproovid seda tuvastada suudavad.
Taoline kasvaja on sama suur kui kahe sentimeetri pikkuse küljega kuup, ning selleks ajaks, mil kasvajale kõige iseloomulikuma biomarkeri tase ebatavaliselt kõrgele tõuseb, peab see organismis olema viibinud 10-13 aastat.
Teoreetiliselt peaks sarnast biomarkerit, mida kusagil mujal organismis ei toodeta, olema võimalik tuvastada pärast kaheksa aasta möödumist. Selleks ajaks oleks kasvaja suurus võrreldav kuubiga, mille külje pikkus on neli millimeetrit.
“Meie jaoks on väga oluline leida sellised biomarkerid, mida tekitavad ainuüksi kasvajarakud. Hea uudis on, et kui me vaid suudaksime kasvajate tuvastamise vereproovi-põhiseid meetodeid parendada, võiks meil kasvaja avastamiseks olla potentsiaalselt aega 10 või koguni 20 aastat," ütleb uurimust juhatanud professor Sanjiv Gambhir.
