Väga hea uudis: Sinivetikad oskavad biokütust toota

 (23)
Väga hea uudis: Sinivetikad oskavad biokütust toota
Cyanobacteria Blue Green madalas vees Oregoni järvesScanpix

Selgub, et sinivetikad ei olegi ainult tüütud ja ohtlikud. Rootsi teadlased on välja töötanud modifitseeritud sinivetikad ja tehnoloogiad, mille abil võib varsti olla võimalik fossiilsed kütused välja vahetada süsinikuneutraalse biokütuse vastu, mida tsüanobakterid toodavad päikeseenergia, süsihappegaasi ja vee abil.

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Tsüanobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotosünteesi teel, kirjutatakse Vikipeedias.

Nimi sinivetikas on natuke eksitav, sest tsüanobakterid ei ole lähedases suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega. Tsüanobakterid on prokarüoodid, nagu kõik bakterid, teised vetikad on aga kõik eukarüoodid. Ent eluviisilt, välimuselt ja ökoloogiliselt rollilt sarnanevad nad rohkem vetikatega, mistõttu ökoloogiakirjanduses kasutatakse väga tihti terminit "sinivetikad", vaatamata nende taksonoomilisele kuuluvusele.

Nüüd on Rootsi Uppsala ülikooli teadlased jõudnud teatud läbimurdeni, sest on suutnud süstemaatiliselt kujundada ja muuta tsüanobaktereid nii, et modifitseeritult toodavad need efektiivselt ehk seni nähtutest suuremas koguses butanooli, kirjutas värske uuringu tulemustest ajakiri Energy & Environmental Science.

Seotud lood:

Kõige parem on aga see, et protsess toimub paistva päikese, vee ning atmosfääris maailmale meelehärmi valmistava süsihappegaasi toimel. Protsess on sarnane sellega, kui bakteritele söödetakse suhkrut.

Biokütuste tootmist mikroorganismide abiga on varemgi palju uuritud ja räägitud, aga alati on küsimus olnud efektiivsuses ja tööstusliku tootmise võimalikkuses.

Võti, mis biokütuse tootmise fotosünteesist praktikasse tuua võib, on sinivetikate geenide muutmises ning ühtlasi avastuses, et mida rohkem bakteritelt nende "toodet" ära võtta, seda rohkem tekib butanooli.

Teadlased on saavutanud erinevate tehniliste ja süstemaatiliste meetodite koosmõjus nii suure tootlikuse, et nüüd on võimalik hakata rääkima tööstuslikust tootmisest.

Butanooli saab kasutada biokütusena autodes ja näiteks ka rehvimaterjali ühe komponendina, asendades nii fossiilseid kütuseid.

Sinivetikad on ühed kõige efektiivsemalt fotosünteesivad organismid Maal ning nende võimet atmosfäärist süsihappegaasi siduda, saab tõenäoliselt juba üsna varsti päriselt kasutada süsihappegaasi sidumiseks näiteks tööstuses.