Viimase 11 aasta jooksul on Rootsi teadlane Bengt Björkstén hoolikalt kogunud väljaheiteproove samal ajal sündinud lastelt Rootsis ja Eestis. Sealt loodab ta saada infot laste sooles-tikus elavate mikroobide kohta, kes mängivad olulist rolli immuunsuses.

Björkstén loodab, et uute tehnoloogiate abil on võimalik täpselt selgeks teha, millised mikroobid laste sooltes elavad, ning nii aru saada, miks on rikastes riikides nagu Rootsi või Inglismaa viimase 50 aasta jooksul tunduvalt sagenenud allergikute arv, samal ajal kui ajalooliselt vaesemates riikides nagu Eesti sellist nähtust täheldatud pole, kirjutas Technology Review. Tema uurimus võib lisada tõendusmaterjali hügieenihüpoteesile, mille kohaselt allergiad on seotud moodsa steriilsema elukeskkonnaga. Kui teadlased avastaksid laste väljaheidetest hüpoteetilise x-faktori, mis kas kaitseb eestlasi allergiate eest või teeb rootslased allergiatele vastuvõtlikumaks, võiks selle põhjal olla võimalik valmistada ravim. Võib-olla saaks näiteks emasid ja lapsi nakatada ohutute probiootiliste bakteritega, mis takistaksid teistel bakteritel kanda kinnitamast, aga hoiaksid meie soolestiku siiski parajal määral asustatuna. „Usun, et oleme inimese mikrofloora uurimisel läbimurde lävel,” ütles Björkstén. “Võti allergiate mõistmisel võib peituda inimese sooltes, mitte keskkonnas.”