Tänapäevase kosmoloogilise mudeli kohaselt paiknevad tähed ning galaktikad taevalaotusel korrapäraselt. Nende paigutus järgib tumeaine poolt moodustavat kosmilist kärgstruktuuri, vahendab ERR Teadus.

Valdav osa nähtavast ainest koondus Suure Paugu järgselt selle sõlmpunktidesse. Viimastes moodustusid sellest galaktikad, mis aja jooksul koondusid superparvedesse. Säärastes klompides on tumeaine olemasolu selle tekitavate gravitatsiooniliste mõjutuste kaudu suhteliselt lihtne kinnitada.

Harilikult kasutatakse selleks gravitatsiooni läätse efekti. Tumeaine mass painutab ümbritsevat ruumi ning koondab Maa suhtes sellest tagant asuvast allikast lähtuvaid valguskiiri. Läätse tekitavate moonutuste suuruse alusel on võimalik tuletada ka piirkonnas leiduva tumeaine mass, ent sõlmpunkte ühendava tumeaine olemasolu kontrollimine on märksa raskem.

Sääraste kettide mass on selleks tavaliselt liiga väike, et maapealsete teleskoopidega avastatavaid moonutusi esile kutsuda.