VAATA VIDEOT: tehisliblikas pandi lendama
Pääsusabad on liblikate hulgas unikaalsed, sest nende tiibade pindala on võrreldes liblika enda kaaluga väga suur. Võrreldes teiste liblikaliikidega peavad pääsusabad seetõttu tegema õhuspüsimiseks oluliselt vähem tiivalööke, vahendab Novaator.
Kuid pääsusabad suudavad tiibu mõjutavad aerodünaamilisi jõude kontrollida vaid piiratud ulatuses ning seetõttu on selle liblikaliigi lennule omane teatud laperdavus. Paljud teised liblikaliigid seevastu oskavad aerodünaamilisi jõude aktiivselt kasutusele võtta.
Hiroto Tanaka ja Isao Shimoyama Harvardi ülikoolist ja Tokyo ülikoolist ehitasid pääsusaba toimiva koopia, mis suudab liblikana lennata.
Leidmaks kinnitust sellele, et pääsusaba liigub õhus edasi vaid lihtsalt tiibu rapsides ehitasid teadlased ornitopteri — tiibade liikumist jäljendava lennumasina, mille tiibade kuju kopeerib pääsusaba tiibu.
Tarkvara abil tehisliblika lendu analüüsides leidsid nad, et lendamisel piisab tehisliblikal vaid tiibade liigutamisest ning lennu edukaks soorituseks ei pea väike tehisliblikas andma tagasisidet aerodünaamiliste jõudude kohta, mis aitaks lennuliigutusi korrigeerida. See asjaolu võimaldaks pääsusaba eeskujul ehitada väikesi aerodünaamilisi rakendusi.
Jaapanlaste liblika liikumist kommenteerinud Berkeleys asuva California ülikooli füsioloogi Robert Dudley sõnul on töö tehniliselt küll muljetavaldav, kuid seal on mitmeid probleeme.
Tema sõnul lendab liblikas näiteks varesega võrreldes sootuks teisel viisil: liblikad teevad õhus kiireid haake, selle asemel, et lennata otse. Selline lennuviis aga kulutab rohkem energiat, kuid teadlased arvavad, selline liikumisviis annab evolutsioonilise eelise, mis võimaldab liblikatel pääseda kellegi saagiks langemisest.
