Bigelow saab selle projekti elluviimiseks NASA-lt 17,8 miljonit dollarit ja tegemist on katsetusega, mis peaks näitama teed ka tuleviku kosmosejaamadele. Kaks aastat kestva eksperimendi ajal üritavad ISS-i meeskonna liikmed testida selle kosmosemooduli struktuurset tugevust ja ka võimalike lekete ulatust.

Juurde lisame videoanimatsiooni, kuidas ISS-i robotkäsi uue kosmosemooduli jaama külge kinnitab ja see seejärel oma õiged mõõtmed saavutab, tõsi alles kahe aasta pärast:

ISS on järjekorras juba üheksas mehitatud kosmosejaam, kuigi olles järjepidevalt asustatud juba 12 aastat, on ta ületanud kõigi eelmiste kosmosejaamade, nimedega Salyut ja Almaz (kokku 1-7, aastail 1971-1986), Skylab (1973-1979) ja Mir (1986-1998) rekordeid.

Bigelow teatab, et nende kavandatud täispuhutavatest kosmosemoodulitest on tulevikus võimalik ka odavamaid uusi kosmosejaamu kokku monteerida. Ettevõtte Bigelow Aerospace juht ja asutaja 1999. aastal on Las Vegases elav Robert T. Bigelow.

Nende kaks eksperimentaalmoodulit Genesis I ja II käisid orbiidil juba 2006. ja 2007. aastal, aga need ei olnud mõeldudki mehitatud lendudeks.