Seemnevedelikku tootvad elundid moodustavad selle ritsikaliigi isasisendite kehakaalust 14 protsenti. Senise rekordiomaniku — äädikakärbse
drosophila bifurca
— munandite kaal moodustas kehakaalust 11 protsenti, vahendab National Geographic.

„Munandite suurus rabas mind — need paistsid täitvat kogu kõhu,” ütleb uurimuse juht, Ühendkuningriigi Derby ülikooli käitumis-keskkonnateadlane Karim Vahed.

Vastsel raskekaalu maailmameistril napib aga vurtsu. Teadlaste töörühm avastas üllatusega, et mugulritsika (platycleis affinis) ejakulatsioonid on väiksemad kui tillemate munanditega ritsikaliikidel.

Munandiuurimuse raames lahkasid teadlased 21 Euroopast korjatud ritsikaliigi esindajaid. Karim Vahed märkis, et tänu tõhusale paljunemisprotsessile sobivad nood putukad ideaalselt reproduktiivse evolutsiooni uurimiseks.

Esiteks toimetab isane ritsikas seemnevedeliku emasritsikasse „kenas pakis”, mida uurijail on mugav eemaldada, samas kui näiteks imetajate seemnevedeliku koguse mõõdistamine nõuab mingisuguse kondoomi kasutamist, kommenteeris Vahed.

Samuti säilitab emasisend isase iga seemnepakki eraldi paunas, mis annab teadlastele märku, kui mitu korda emasritsikas elu jooksul paarunud on.

Ootuspäraselt avastas töörühm, kelle uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters, et liigis, mille emased kõige tihemini paarituvad, ongi kõige suuremate munanditega isased,

Samas näitas 21 ritsikaliigi võrdlus, et sedamööda, kuidas munandite suurus kasvab, kahaneb ejakuleeritava seemnevedeliku kogus.

Taoline avastus räägib vastu teiste liikide, eriti imetajate juures täheldatule. Enamasti on suuremate munanditega isasisendi igas seemnepurskes rohkem seemnevedelikku, mis tagab talle suurema võiduvõimaluse emaste viljastamise loteriil, selgitab Vahed.

Üks võimalik selgitus vasturääkivusele on tema sõnul võimalus, et sagedast ja valimatut suguelu elavate emasisenditega ühiskondades annavad suuremad munandid isasele külluslikuma spermavaru, millest jätkub mitmeks järjestikuseks paaritumiseks. Emased mugulritsikad paarituvad kaks kuud vältava eluringi jooksul keskmiselt 11 korda.

Taoline alternatiivne selgitus jumitutele munanditele võib panna teadlaseid üle vaatama varem selgroogsete peal läbi viidud uuringute tulemusi, lisas vahed. Tavaliselt käivad asjad vastupidi.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!