Varemalt on eeldatud, et kui mehel on palju aktiivseid spermatosoide, siis on ta ka viljakas, ent puudunud on teave spermatosoidide viljakusest ehk nende võimest jõuda sihtmärgini ehk naissugurakuni, vahendavad
.

“Meie uuringu tulemused võiksid aidata lahendada probleemi, miks ligi 40 protsenti viljatusjuhtudest tulenevad meestest,” märkis uuringut juhtinud Yale’i ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja reproduktiivtervise õppetooli vanemteadur Gabor Huszar.

Huszar katsetas koos kolleegidega ideed, et spermatosoidide sidumine hüaluroonhappega aitab välja valida kõrge DNA kvaliteediga spermatosoidid.

Huszar määras uuringu käigus spermatosoidide tuuma ja tsütoplasma omadused ning avastas, et spermatosoidide võime seonduda hüaluroonhappega on seotud geneetilise terviklikkusega, tänu millele on spermatosoidide panus embrüo normaalsesse arengusse suurem.

“Fragmentaarse DNA-ga spermatosoidid on nagu kriimustatud CD-d,” ütles Huszar. “Peale vaadates näivad nad kasutuskõlblikud, kuid mängima pannes avastate, et osa infost on kahjustunud — ka kahjustunud seemnevedelik võib sisaldada hälbeid kromosoomis, mis võivad omakorda olla seotud geneetiliste haigustega.”