Kümnest Jaapanis läinud aastal enimmüüdud raamatust neli jutustavad sellest, kuidas veregrupp ja inimese iseloom on omavahel seotud. Raamatusarja, mille iga osa keskendub vastavalt A-, B-, AB- ja O-veregrupile, müüdi üle viie miljoni koopia, vahendab Physorg.

Menuki välja andnud kirjastuse Bungeisha peatoimetaja Taku Kabeya sõnul on raamatud nii populaarsed ilmselt seetõttu, et pakuvad igale lugejale äratundmist: „Jah, selles raamatus on juttu just minust!”

Muuhulgas leiab müügihittide lehekülgedelt väiteid, et A-veregrupiga inimene on tundlik ja ülemäära rahulolematu perfektsionist. B veregrupi omanik olevat rõõmsameelne, kuid ekstsentriline ja isekas. 0-veregrupiga inimest olevat õnnistatud uudishimu, suuremeelsuse ja põikpäisusega. AB veregrupi omanik aga olevat kunstilembene, salapärane ja ennustamatu.

Kõik see kõlab nagu sünnihoroskoop, kuid uskujaid ei paista see heidutavat… või ehk peitubki raamatute edu võti just sarnasuses horoskoopidega?

Hullus on jõudnud isegi Nintendo videomängudesse ning moetööstusesse, kus naistele disainitakse ridiküle ja aksessuaare vastavalt nende veregrupile. Peagi hakkab kohalikus televisioonis jooksma komöödia naistest, kes valivad endale mehi veregrupi järgi.

Ja see pole veel kõik. Peaminister Taro Aso pidas vajalikuks internetilehe vahendusel teada anda, et tema veregrupp on A, aga opositsiooniliider Ichiro Ozawal hoopis B. Kosjakontorid pakuvad veregruppide omavahelise sobivuse teste ja mõned ettevõtted teevad veregrupi põhjal värbamisotsuseid. On lasteaedu, kus lapsed on jagatud rühmadesse veregrupi alusel.

Kogu loo võiks jätta tähelepanuta ja kirjutada jaapanlaste veidruste arvele, kui see poleks ühiskonnas omandanud sedavõrd laia ulatuse. Jaapanis on kasutusele võetud isegi uus sõna “bura-hara”, mis tähendab ahistamist veregrupi alusel.

Vaatamata korduvatele hoiatustele nõuavad mõned ettevõtted jätkuvalt, et kandideerija avalikustaks oma veregrupi tööintervjuul, tõdeb töö- ja tervishoiuminister Junichi Wadayama. „See on nii levinud, et enamik inimesi, kaasa arvatud ettevõtte juhtkond, ei taju, et veregrupi küsimine viib diskrimineerimiseni,” nendib ta.

Shinshu ülikooli psühholoogiaprofessor Satoru Kikuchi võrdleb väärarusaamu veregrupist lausa rassismiga. Ent teadlaste selgitused, et veregrupp ei ole hinge peegel, on läinud nagu kurtidele kõrvadele.

Veregrupiusul on kõnekad juured. Jõudnud Jaapanisse koos natslike rassiteooriatega üritas riigi 1930. aastate sõjavalitsus selle põhjal aretada vapramaid sõdureid. Mõned aastad hiljem vajus idee unustuse hõlma, et 1970. aastatel taassündida.

Ilma meditsiinilise hariduseta Masahiko Nomi viis uskumuse massidesse ning nüüd, aastakümneid hiljem veab liikumist tema poeg Toshitaka. Idee propageerijate hinnangul ei ole „teadus” veregruppidest mõeldud inimeste liigitamiseks või hindamiseks, vaid aitavat omavahel paremini suhelda ja inimese tugevaid külgi välja tuua.