Paljuski vastukaaluks just selle rahvakillu võitlusele iseolemise eest on Prantsusmaa alustanud Mali vabariigis sõjalist operatsiooni, milles osalevad ka Eesti kaitseväelased.

Üks Horisondi lugejate lemmikautor, riigita rahvaste uurija Andrus Mölder tutvustab oma artiklis lähemalt tureegide ajalugu, praegust eluolu ja ka nüüdse verise konflikti tagamaid.

Ulvar Käärt usutles Eesti noorte teaduste akadeemia presidenti, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurit Els Heinsalu. Kõne all on noorte teadlaste mured ja rõõmud Eesti teadusilmas.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nooremteaduri Marju Tamme sulest ilmus artikkel „Vetikaviljelus tõstab pead“, milles vaadeldakse mikrovetikaid.

Nimelt pakuvad need maismaataimedest tunduvalt võimsamad pisikesed fotosünteesijad suurt huvi biotehnoloogidele, kes otsivad võimalusi, kuidas neist suuremahulise viljelusega väärtuslikku toitu, pigmente ja isegi biokütust toota.

Ajakirjanik Sven Paulus uuris Saksamaa mereteadlastelt, millised muutused on toimunud nii Läänemere kui ka teiste merede keskkonnaseisundis.

Selgub, et meie tasapisi paraneva tervisega kodumeri kannatab eeskätt toitainereostuse all. Ent ookeanides vesi soojeneb ja hapestub, mistõttu on maailmamere elurikkus hävimas.

Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Jaht üheksandale planeedile“ kirjeldab Tiit Sepp asjaolusid, mis viitavad, et Päikesesüsteemis võib olla veel üks seni avastamata, arvatavalt Neptuuni-sarnane planeet.

Veel saab mikroskoobi all näha liblika armuvõtit, lugeda sõna „doomino“ kohta, uurimislaeva Mare pensionile saatmisest, Eesti teaduse kuldajastust, ilma ja moe vahelistest seostest, Aafrika Songhai impeeriumist, Inglise kapteni ja mereröövli Francis Drake’i kohta 16. sajandi Tallinnas levinud uudistest ning katastroofide kaardistamisest.

Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb teepikkusi mõõta paagitäitega, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

(Foto: Horisont)