Kuigi juba varasemalt teati, et käelisus oleneb teatud määral geenidest, ei oldud siiani kaardistatud, millised genoomi osad need on, mis seda määravad. Nüüd leiti selliseid genoomilõike kokku seitse - neli piirkonda määravad otseselt käelisust, kolm aga on seotud veel vasakukäelisuse tarvis aju arenguks vajalike valkude sünteesimisega. Need valgud on seotud tsütoskeletiga, ehk rakkude sees oleva tugistruktuuriga, mis määrab nende ehituse ja funktsiooni.

Selleks, et aju ja käelisuse saladustele jälile jõuda, uurisid teadlased Ühendkuningriigi biopanga abiga 400 000 inimest ning eraldi uuriti veel 10 000 inimese ajuskaneeringuid. Kokku tuvastati 400 000 uuritud kirje seas vasakukäelisi 38 332. "Paljud teadlased on käelisuse bioloogilisi alussüsteeme uurinud, kuid meie kasutatud suured andmehulgad Ühendkuningriigi biopangast on võimaldanud meil neile oluliselt rohkem valgust heita," ütles uurimisrühma kuulunud Oxfordi Ülikooli teadlane Akira Wiberg ülikooli kodulehe vahendusel.

Mida teadlased veel vasakukäeliste kohta teada said, lisaks sellele, et tuvastasid seda määravad geenid? Wibergi sõnul ilmnes näiteks, et vasakukäeliste ajudes suhtlesid aju vasakus ja paremas poolkeras paiknevad keelekeskused palju enam koordineeritult kui paremakäeliste puhul. Esmaste oletuste kohaselt võib see tähendada, et vasakukäelised on seega kõne ning keelte õppimisel võimekamad kui paremakäelised.

Ka haigestumiste puhul on õige pisikesed erinevused sees. Näiteks leiti, et vasakukäelistel on pisut väiksem võimalus Parkinsoni tõppe haigestumiseks. Samal ajal esines neil aga rohkem skisofreeniat. Teadlased aga rõhutavad, et tegemist on tõepoolest väikeste erinevustega ning selleks, et seoseid kinnitada, on tarvis need veel kord üle kontrollida.

Üks on aga teadlaste sõnul kindel - vasakukäelisus on taas üks paljudest inimeste mitmekesisuse osadest ning kunagine arvamus, et vasakukäelised on vaevatud saatana poolt või kuidagi muud moodi paremakäelistest halvemad, kuulub minevikku. "Vasakukäelisus tuleneb aju bioloogilistest protsessidest, mis omakorda on suuresti seotud paljude geenide mõjuga. Tegemist on kõigest ühe pildikesega kireval tapeedil, mis teeb meist inimesed," ütles uurimisrühma üks juhtidest professor Dominic Furniss.