Enne reostuse ja ebatervisliku toitumise kujunemist probleemideks, mis nii suurt osa tänapäeva maailmast vaevavad, olid kasvajad haruldased, selgub muumiate, kivististe ja klassikalise kirjanduse ülevaatest, vahendab The Daily Mail.

Ehkki mumifitseeritud kudedes peaksid kasvajad säilima paremini kui tervetes kudedes, ja teadlased rehüdreerisid (taasvarustasid veega) koeproove sadadelt Egiptuse muumiatelt, leiti vaid üks kinnitatud vähijuhtum.

Ka fossiilsed tõendid vähi esinemisest on napid. Ajakirja Nature Reviews Cancer teatel on neid leitud vaid tosinkond, millest enamik on hiljem kahtluse alla seatud. Isegi sadade neandertallaste luude analüüs on päevavalgele toonud üheainsa võimaliku vähijuhtumi.

Viited vähilaadsetele tervisehäiretele iidsetes Egiptuse tekstides räägivad suure tõenäosusega hoopis leeprast või veresoonte laienemisest.

Manchesteri ülikooli külalisprofessor ja muinasvähiuuringu juht Michael Zimmermann ütleb: “Pahaloomuliste kasvajate peaaegu täielikku puudumist muumiatel tuleks tõlgendada tõendina nende haruldusest antiikmaailmas. See näitab, et vähkitekitavad tegurid piirduvad selliste ühiskondadega, mida on mõjutanud kaasaegne tööstusareng.”

Tõenäoliselt olid muistsed kreeklased esimesed, kes vähki konkreetse haigusena määratlesid ning tegid vahet hea- ja halvaloomulistel kasvajatel.

Uurijad ütlevad aga, et pole siiski selge, kas see andis märku haiguse laiemast levikust või lihtsalt meditsiiniliste teadmiste paremast tasemest.

17. sajandist pärinevad esimesed kirjeldused rinna- ja muude vähitüüpide opereerimisest. Esimesed teated konkreetsetest kasvajatest ilmnesid alles umbes 200 aasta eest — munandivähi esinemist korstnapühkijatel dokumenteeriti 1775. aastal, ninavähki nuusktubakapruukijatel aastal 1761.

“Looduslikus keskkonnas ei ole midagi, mis tekitaks vähki, mistõttu peavad selle põhjused peituma reostuses ning toiduvaliku ja elustiili muudatustes," ütleb Zimmermanni kaasautor professor Rosalie David.

"Meie uurimuse juures on eelkõige oluline haigusele ajaloolise perspektiivi omistamine. Aastatuhandete lõikes kogutud andmed saadavad kaasaegsele ühiskonnale selge sõnumi: vähk on inimtekkeline ning miski, millega me saame võidelda ja peame võitlema.”

Ülemaailmse vähiuuringute fondi WCRF International esindaja Rachel Thompson ütleb, et tervislik toitumine, regulaarne füüsiline koormus ning kehakaalu hoidmine tervisliku normi piires aitavad ära hoida kolmandiku meile tuntud vähitüüpidest. “Võib-olla kahandas meie esivanemate elustiil vähiriske,” lisab ta.


Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!