EL-i plaan võtta biokütused kasutusele kohustuslikus korras muudaks paljud looduslikud kooslused tõenäoliselt biokütuse põllukultuuridega kaetud väljadeks, sest tootjad üritavad sammu pidada suurenenud nõudlusega, väidab Euroopa keskkonnapoliitika instuudi uuring.

Looduslikud alad, kaasa arvatud savannid ja vihmametsad, ladustavad ja lõhustavad süsinikku maapinnas ja taimededes. See muudab nad oluliseks komponendiks kasvavast süsinikdioksiidi tasemest põhjustatud kliimamuutuse vastu.

“Suurenev nõudlus selliste kütuste järele viib eeldatavalt 4,1 kuni 6.9 miljoni hektari maakasutuse muutmisele. See on Belgiast natuke suurem ja Iirimaast natuke väiksem maa-ala,” väidab raport.

Need arvud on saadud hiljuti Euroopa Komisjoni poolt avaldatud uuringute põhjal, mis avaldavad, kuidas 23 liikmesriiki kavatsevad saavutada 2009. aastal avaldatud energiadirektiivi seatud taastuvenergia osakaalu.

“Nendes 23-s liikmesriigis suureneva biokütuse osakaal tähendab 80,5 kuni 167 protsenti enam kasvuhoonegaase kui sama suure vajaduse rahuldamine fossiilkütusega,” ütleb raport.

Euroopa Komisjon pole raporti väidetega nõus, märkides, et liidus on küllaldaselt kasutamata põllumaad, rahuldamaks suuremat nõudlust biokütuse järele. “Taaskasutatava energia direktiiv ütleb väga selgelt, et biokütuse tootmiseks on keelatud metsa maha võtta,” väitis EL-i esindaja.