Uuring: roolijoodikute karm karistamine on mõttetu!
Ajakirjas Economic Inquiry peatselt avaldatavas töös analüüsis Sam Houstoni osariikliku ülikooli majandusteadlane Darren Grant andmeid 30 000 surmaga lõppenud öisest liiklusõnnetusest, kuhu oli sattunud alla 21 aasta vanuseid autojuhte , vahendab Science Daily.
"Nii avariide arv kui vere alkoholisisaldus neisse sattunud juhtide veres näitasid läbivalt, et nulltolerantsi-seadustel ei ole oodatud mõju," kinnitab Grant. "Määravaks osutuvad muud tegurid, kuid kindlasti mitte need seadused."
Nulltolerantsi-poliitika muutus USA-s valdavaks 1990. aastatel, mil sealne Kongress ähvardas osariike, mis sellega kaasa ei tahtnud minna, maanteetoetuste maksmise lõpetamisega.
Grant seab kahtluse alla loogika, millele nulltolerantsi-seadused toetuvad. "Arvati, et kuna alla 21-aastased juhid alkoholi üldse pruukida ei tohiks [paljudes USA osariikides võib alkoholi tarvitada alates 21. eluaastast - toim.], tuleks joobes juhtimises süüdi mõista igaüks, kelle veres leidub mingilgi määral alkoholi," selgitab Grant. "Kuna seaduse järgimiseks on vaja loobuda rohkemast kui varem, võisime eeldada, et mõned inimesed lihtsalt loobuvad katsetest seadusest kinni pidada ja joovad rohkem alkoholi."
Grant leidis aga, et nii ei juhtunud. "Selle asemel on liiklusõnnetustesse sattunud juhtide hulgas ikka sama suur osakaal raskes joobes isikuid, sama palju kerges joobes juhte ja sama palju mittejoobnuid," ütleb ta. "See vahekord lihtsalt ei muutugi."
Grant võrdles ka õnnetustesse sattunud juhtide veres sisalduva alkoholi jaotust kahe aasta jooksul enne nulltolerantsi-seaduste kehtestamist osariikides, ning seejärel uuesti kaks aastat pärast seda. Jaotused kattusid praktiliselt sajaprotsendiliselt.
"See näitab, et taolised seadused põhimõtteliselt ei toimi. Kui seadus mõjutaks kuidagi seda, kui palju inimesed joovad, peaksid antud jaotused välja nägema erinevad," ütleb ta.
Granti kolleeg ja majandusteadlane Donald Freeman viis veres lubatud alkoholisisaldust sarnaselt reguleeriva seaduse osas samasuguse uurimuse läbi 2007. aastal ning jõudis ka samasuguste tulemusteni.
