Varasemad uuringud on näidanud, et muru aitab atmosfäärist eemaldada süsinikdioksiidi, toimides kasvuhoonegaasi reservuaarina. Ent värske teadustöö kohaselt paiskub haljasalade väetamisel, niitmisel ja lehtede koristamisel õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui muru neeldada jõuab, vahendab LiveScience.

Teadustöö kaasautor Amy Townsend-Small juhib tähelepanu, et muruvaipade kasuliku toime nullib suur kütusekogus, mis kulub niidukite ja muude hooldusmasinate käigushoidmiseks.

Teadlased võtsid õhu- ja pinnaseproove mitmest California osariigis Irvine’is asuvast pargist ja spordiväljakult. Selgus, et parkide lämmastikoksiidi emissioon ei ole märkimisväärselt väiksem kui põllumajandusettevõtetel, mida peetakse maailma suurimateks lämmastikoksiidide emiteerijateks.

Muru igapäevane hooldamine nõuab kütust, mis mootoris põledes paiskab õhku neli korda rohkem süsinikdioksiidi, kui rohulibled kinni püüavad. Spordiväljakutel on olukord veelgi halvem, sest nad ei neela nii palju süsinikku kui pargimuru, kuid nõuavad sama palju hooldust.

„Need muruplatsid ei toimi kasvuhoonegaaside reservuaaridena, sest nende hooldamiseks  kulub  nõuab liiga palju kütust,” resümeerib Townsend-Small.

Uuringu tulemusel ilmuvad ajakirjas Geophysical Research Letters.