Kõiksugu alkoholi joomisega seonduvaid teooriaid on lademetes - küll teatakse, et lahjat alkoholi tuleb juua enne kanget, "valgeid" alkohoolseid jooke mitte "värvilistega" segada, viina ja veini eraldi hoida ja nii edasi. Ühe teooria kohaselt on õlle joomine enne veini hea mõte, aga veini joomine enne õlut väga halb mõte. Teadlased tahtsidki kontrollida, palju sel teoorial tõepõhja all on.

90 inimesest koosnev testgrupp jagati kolmeks - ühtedele anti esimesel nädalal iga päev 1,5 liitrit õlut ning seejärel neli suurt klaasi veini, teiste puhul olid kogused samad, kuid vastupidises järjekorras. Kolmas grupp oli kontrollgrupp, kellele anti juua vaid üht alkohoolset jooki, vahendab BBC. Nädal aega hiljem vahetati grupid ümber - need, kes olid eelmisel nädalal esmalt joonud õlut, said kõigepealt mekkida veini ja vastupidi.

Inimesed olid terve katse jooksul arstliku jälgimise all ning iga õhtu lõpus paluti neil enda purjusoleku astet hinnata, samuti päriti infot pohmeluste kohta. Nii leitigi, et olenemata, kumba jooki enne joodi, ei olnud pohmelusnäitajates märkimisväärset erinevust. Lisaks sellele tuvastati veel üks huvitav asjaolu - naistel on enamasti kassiahastus hullem kui meestel.

"Selgus, et ainus realistlik moodus enda järgmise päeva pohmelli hinnata, on üritada mõista, kui purjus sa oled ning milline on su enesetunne," ütles uurimuse autor Jöran Kochling Witteni Ülikoolist. Tema sõnul on just need kaks tegurit peamised, mis pohmelli vältida aitavad, kuid abiks on ka mitte tühja kõhu peale alkoholi joomine, pärast iga jooki mittegaasiliste alkoholivabade jookide joomine ning enne magama minekut vee joomine.

Igal juhul ei tasu kõiksugu imeteooriate järgimisega vaeva näha, vaid lähtuda tuleb enda isiklikust enesetundest. Kui see välja ei tule, tasub alkoholiga lihtsalt piiri pidada.