Äsja avaldatud uuring „Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse ökonoomika” (The Economics of Ecosystems and Biodiversity, TEEB) väidab, et märgalade, koralliriffide ja metsade kaitse rahastamine võib anda isegi 10 000-protsendilist kasu — see on parem, kui investeerida kulda, vahendab Roheline Värav BBC uudist.

Uurimistöö eesmärk oli hinnata nn ökosüsteemide teenuseid, mida osa loodusest meile süsteemselt ja üleilmselt tasuta osutab — nagu joogivee puhastus ja rannikute kaitse tormide eest.

„Looduskaitsealade puhul, ükskõik mis viisil me numbreid ka ei vaataks, jõuame ikkagi kasumini, mis on vahemikus 25:1 ja 100:1,” ütleb uurimistöö juht, Deutsche Banki majandusteadlane Pavan Sukhdev.

Uurimistulemuste kohaselt on looduskaitsesse investeerimisel selged eelised. Näiteks metsaökosüsteemide teenuste kadumise kahju raiete tagajärjel on 2-3 triljonit dollarit ehk ligi 21-31 triljonit krooni. See on suurem kui majanduskriisist tulenev kahju. Veealuste ökosüsteemide uuringute tulemused olid samasugused.

„Kui me laiendaksime merealade kaitset praegusest vähemast kui 1%-st 30%-ni, mis see siis maksaks? Kaitsealade loomisele, nende haldamisele ja muule taolisele läheks umbes 40-50 miljardit dollarit (416-520 miljardit krooni) aastas. Aastane kasu sellest oleks aga umbes 4-5 triljonit dollarit (42-52 triljonit krooni),” selgitab Sukhdev. Tulu tooks turism ja parem kalatoodang. Rifid tagavad ka tugeva kaitse tormide eest.

Häid näiteid on piisavalt. Costa Rica uuringud näitasid, et puutumatud metsaalad suurendavad kohviubade tootlikkust 20% ulatuses, sest pakuvad varju tolmeldavatele putukatele.

Uus-Meremaa rohumaa kaitseala varustab Otago piirkonda tasuta puhta veega. Vee toomine kusagilt mujalt maksaks 100 miljonit dollarit ehk umbes triljon krooni.

Vietnamis maksis ligi 12 000 hektari mangroovide istutamine ja kaitse valitsusele 1,1 miljonit dollarit ehk ligi 11 miljonit krooni, kuid tänu sellele säästeti aastas 7,3 miljonit dollarit ehk ligi 76 miljonit krooni tammide hoolduselt.