Uuring: koroonastress mõjutab turvalist liiklemist, iga neljas on mures

 (10)
Uuring: koroonastress mõjutab turvalist liiklemist, iga neljas on mures
Foto: Ylle Tampere

Soome liiklusohutusameti küsitlusest selgub, et iga neljas liikleja on mures oma tervise pärast ja tõdeb, et COVID-19 pandeemia tekitab lisastressi ja mõjutab liikluses käitumist. Soovitust, mitte minna kodust välja kui on natukenegi “imelik” tunne, tuleb võtta väga tõsiselt.

COVID-19 pandeemia koos kriisimeetmetega mõjutab paratamatult kogu meie elu. Eriolukorraga kohanemine, mure enda ja lähedaste tervise ning toimetuleku pärast tekitab stressi. Selle maandamise võimalusi aga napib.

Pole siis mingi ime, et stress ja emotsioonitsüklonid mõjutavad meie käitumist autoroolis, ent ka jalakäija või ratturina liikluses osaledes. Lisastressi vältimiseks on parim võimalus mitte minna sõitu või kodunt välja, aga kui minemata jätta ei saa!?

Soome liiklusohutusameti Liikenneturva küsitlusele vastanutest tunneb iga neljas inimene muret selle pärast, kuidas nende tervislik seisund liiklusohutust mõjutada võib. Eestis pole eraldi uuringut selle kohta tehtud, aga on tõenäoline, et ka meil on iga neljas kui mitte kolmas ja teine juht oma tervise pärast mures. Eriti kohtades, kus viirus levib kiiresti.

Nii tuletataksegi autojuhtidele meelde, et lisaks otsestele haigussümptomitele ning ravimitele vähendavad ka väsimus ning tugevad emotsioonid, koroonastress ja -masendus meie võimet autot juhtida.

Seotud lood:

Liikenneturva hoiatab, et rooli ei tasu istuda, kui enesetunne on ebaharilik, inimene tunneb end tõbisena või väsinuna. Ka ärritununa ja uimasena ei tohi tänavale minna.

Stressiseisundis või muremõtetes juhi tähelepanuvõime langeb, ärevuses on sõiduvead kerged tekkima, kasvab risk sattuda avariisse.

Ainuüksi mõte sellest, et juhtuda võib raske avarii, mis sind või teisi haiglavoodisse aheldab, tekitab õudu: kes tahaks praegu sattuda kriisi epitsentrisse!?

Oma sõidukonditsiooni eest vastutab iga juht ise, see on nii kõikjal. Liikenneturva annab selleks mõned konkreetsed soovitused:

  • Pööra tähelepanu oma enesetundele.
  • Ära mine sõitma, kui tunned end halvasti või väsinult.
  • Kui tarvitad ravimeid, selgita välja nende mõju autojuhtimisele.
  • Loe ravimi infolehte, küsi arstilt või apteekrilt ja anna neile teada ka sellest, kui võtad veel mingeid ravimeid, sest neil võib olla koostoimeid.
  • Ole teadlik, et emotsionaalne seisund mõjutab autojuhtimist.
  • Kui oled stressis, ära sõida.
  • Eriolukorras väldi mõttetut liiklemist.
  • Kui enesetunne on “imelik”, ära pelga seda endale tunnistada, jää koju.
  • Kui pead liiklema, vali tipptunniväline aeg, planeeri sõitu ning varu aega.

Loe SIIT, kuidas väsimus liiklemist mõjutab ja SIIT kuidas enda seisundit hinnata