Uuring kinnitab – andekus ja vaimuhaigused on vaieldamatult seotud!
Karolinska instituudi uurijate läbi viidud, ülerootsilisest registrist pärinevaid ulatuslikke andmeid hõlmav selleteemaline uurimus on valdkonnas seni põhjalikem, vahendab Medical Xpress.
Mullu näitas sama töörühm, et kunstnikke ja teadlaseid on elanikkonna keskmisega võrreldes sündinud rohkem perekondadesse, kus bipolaarse häire ja skisofreenia esinemissagedused on suuremad.
Nüüd laiendasid uurijad uuringut palju enamatele psühhiaatrilistele diagnoosidele nagu skitsoafektiivsed häired, depressioon, ärevushäired, alkoholi kuritarvitamine, uimastite kuritarvitamine,autism, hüperkineetilised häired (ADHD), anorexia nervosa ja enesetapud, kaasates analüüsi ka ambulatoorset, mitte ainult haiglaravi saanud patsiente.
Uurimusse hõlmati andmeid ligi 1,2 miljonilt patsiendilt ja nende sugulastelt, kes olid tuvastatud teise sugulusastme nõbu tasandini.
Kuna kogu valimit oli vaja kõrvutada tervete kontrollpatsientidega, kaasati uuringusse Rootsi elanikkonna suurema osa viimaste kümnendite terviseandmeid. Andmed muudeti anonüümseks, nii et neid ei ole võimalik seostada konkreetsete isikutega.
Seekordse uurimuse tulemused kinnitasid eelmise uuringu omi: üks konkreetne vaimse tervise häire tüüp — bipolaarne meeleoluhäire — on valdavam kõikvõimalike kunstiliste või teaduslike erialade esindajate, nt tantsijate, teadurite, fotograafide ja kirjanike hulgas.
Kirjanikel omakorda esines suurem osa muid psühhiaatrilisi häireid (k.a skisofreenia, depressioon, ärevushäire ja mõnuainete kuritarvitamine); samuti oli enesetapu sooritamise risk nende jaoks peaaegu poole suurem kui elanikkonnal keskmiselt.
Uurijad täheldasid muu hulgas, et loominguliste elualade esindajatel oli rohkem skisofreeniahaigeid, bipolaarse häirega ja anorektilisi, mõningal määral ka autistlikke sugulasi.
Karolinska instituudi psühhiaatriakonsultandi ning meditsiinilise epidemioloogia ja biostatistika osakonna doktorandi Simon Kyaga osutusel annavad uurimuse tulemused põhjust vaagida seni vaimse tervise häirete suhtes rakendatud meetmete otstarbekust.
"Kui võtame eelduseks arusaama, et mõnedel patsiendi haigusega seonduvatel nähtustel on kasulikke mõjusid, saab võimalikuks täiesti uus lähenemine [vaimuhaiguste] ravile," märkis ta. "Sellisel juhul peab arst üheskoos patsiendiga jõudma kokkuleppele selles, mida üldse ravitakse ja mis on ravi võimalik lõiv [organismile].
Psühhiaatrias ja arstiteaduses üldiselt on traditsiooniliselt olnud valdav suhteliselt must-valge käsitlus, mille kohaselt on üritatud kõrvaldada kõike, mida patsiendi juures haiglaseks peetakse."
Pildil: Tehrani kunstiülikooli tudeng imetleb Tehrani kaasaegse kunsti muuseumis Jackson Pollocki maali.
