Uuring: ka vähene alkoholitarbimine tõstab vähiriski
63 000 vähki haigestunud inimestelt kogutud andmeid võrreldi sama hulga tervete inimestelt saadud infoga. Seejuures peeti silmas, et inimeste üldised näitajad, näiteks sugu, vanus ja haiglasse sattumise kuupäev oleks võimalikult sarnased.
Tulemustest selgus, et mitte kunagi alkoholi tarbinud inimeste ja selliste inimeste puhul, kes tarbisid alkoholi vähe või keskmisel määral, olid erinevused. Need, kes jõid päevas näiteks ühe alkohoolse joogi (60 ml viskit, 180 ml veini või pool liitrit õlut) haigestusid vähki viis protsenti tõenäolisemalt kui need, kes seda kunagi teinud polnud.
Uurimuse koostajad ise tõdevad tulemuste põhjal, et viie protsendi suurune vähki haigestumise riski tõus pole just ülemäära suur ning ilmselt tuleks tähelepanu pöörata hoopis olulisematele probleemidele, näiteks suitsetamisele ja A- ja B-hepatiiti haigestumisele, mida seostatakse oluliselt suurema vähki haigestumise tõenäosusega.
Samas ütlevad teadlased, et antud töö tulemusi ei pruugi saada täiel määral üle kanda teistele populatsioonidele. Üheks põhjuseks on see, et jaapanlastel esineb oluliselt rohkem geenivariante, mis pärsivad alkoholi kehas lõplikku lagundamist.
Vaatamata sellele, kas alkohol lõppude lõpuks vähki haigestumises märkimisväärset rolli mängib, näitavad teadusuuringute tulemused, et tegemist on ühe kõige ohtlikuma uimastiga, mille inimesed üldse kunagi loonud on. Näiteks nii Austraalia kui ka Ühendkuningriigi uuringud on näidanud, et tegemist on kõige kahjulikuma uimastiga üldse, eriti kui arvesse võtta ka ühiskondlik mõju, purunenud suhted, majanduslik kahju ja vigastuste tekkimine.
