“Meie uurimistulemused on vastuolus seniste populaarsete vaatenurkadega, mille järgi elasid indiaanlased kuni Hispaania vallutajate saabumiseni looduskeskkonnaga harmoonias,” kirjeldab Cambridge’i ülikooli McDonaldi arheoloogiainstituudi teadur doktor David Beresford-Jones.

Arheoloogide väitel leidus tollastes metsades palju lämmastikku siduvad huarango-puid (Prosopis pallida), mis on olulised energia- ja puitmaterjali allikad.

“See on kõrbealadel ökoloogilise võtmetähtsusega liik, mis parandab pinnase viljakust ja niiskusrežiimi ning kinnistub ühe suurima teadaoleva juurevõrgustikuga lammi pinnasesse,” märgib Beresford-Jones.

Teadlased oletavad, et Nazca tsivilisatsioon oleks jäänud püsima, kui indiaanlased poleks piirkonda põlluharimise eesmärgil metsast lagedaks raiunud.

Seni arvati, et Nazca tsivilisatsioon hukkus ilmastikunähtuse El Nino põhjustatud üleujutuste tõttu.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is