Uuring: delfiinid on inimeste järel arukaimad olendid

 (33)
Uuring: delfiinid on inimeste järel arukaimad olendid
AP/Scanpix

Teadlased väidavad hiljutistele uuringutele tuginedes, et delfiinid võivad inimeste järel olla maailma kõige taibukamad olendid, mistõttu neid tuleks kohelda inimestega võrdväärselt.

Uuringud kinnitavad, et delfiinidel on iseloom ja eneseteadvus ning võime mõelda tulevikule. Need loomad oskavad kala püüdmisel ja keerukamate probleemide lahendamisel teha koostööd ning anda elu jooksul omandatud oskusi edasi liigikaaslastele.  

Teadlastel on õnnestunud olla tunnistajaks, kuidas üks inimeste keskel mõnda aega elanud delfiin, keda oli saba liigutuste abil vee peal liikuma õpetatud, andis pärast vabanemist oma oskusi edasi vabas looduses elavatele delfiinidele. Trikki õpiti lõbu pärast, sest saba peal kõndimisel ei ole elutähtsat funktsiooni.   

New Yorgi linnaülikooli psühholoogiaprofessor Diana Reissi uuringud näitavad, et delfiinid tunnevad ennast peeglist ära ja oskavad seal eristada oma kehaosi — seda võimet on varem täheldatud ainult inimestel, inimahvidel, elevantidel ja sigadel. Reiss väidab, et tal on õnnestunud delfiinidele õpetada isegi lihtsamaid sümboleid.

Zooloog Lori Marino USA-s asuvast Emory ülikoolist kaardistas delfiini aju magnetresonantstomograafiga ja võrdles seda primaatide omaga. Selgus, et delfini aju on tema kehamassi arvestades suurem kui inimese lähimal sugulasel šimpansil.

Silmikdelfiinide käärulisel uuemal ajukoorel ehk neokorteksil ja suurajukoorel esinesid kurrulised käärud, mille sarnaseid võib kohata ka inimajus ja millel on tugev seos arukusega. Ajukoore käärud suurendavad ajukoore mahtu ja soodustavad ühenduste moodustumist aju eri piirkondade vahel.

Reissi ja Morino sõnul tuleks pärast neid avastusi üle vaadata delfiinide kohtlemine, iseäranis neil juhtudel, kus see võib loomadele kannatusi põhjustada. Pole eetiline pidada delfiine veeparkides rahva lõbustamise eesmärgil või küttida neid toiduks, leiavad teadlased.