Värskes uuringus, mis avaldati ajakirjas Clinical Psychological Science leidsid teadlased, et kui inimese mälu ja mälestused hägustuvad, siis hakkab aju minevikus kellegi vastu tuntud tunnete meenutamiseks kasutama värskemast ajast mällu talletunud informatsiooni ning tundeid.

Teisisõnu, meie tänane teadmine ja isegi hetkeemotsioon muudab tunnete ja emotsioonide mälu ka tagasiulatuvalt. Sealhulgas lapsepõlvemälestused ja isegi lapse tunded oma vanemate vastu. Kui keegi täna ei meeldi, on ka mälestused tumedates toonides.

Uuringu põhiautor, Lawrence Patihis, Lõuna-Mississippi ülikoolist ütles, et “Meie mälestused armastusest, mida me lapsepõlves oma vanemate suhtes tundsime, on kõige väärtuslikumate autobiograafiliste mälestuste hulgas. Kuid meie uuring näitab, et need mälestused ei ole kindlad ja muutumatud, need kujunevad aja jooksul (ümber).”

Kui inimese hinnang kellegi teise suhtes muutub, siis tõenäoliselt muutub ka mälestus minevikus kogetud emotsioonide osas. Ka lapse lapsepõlve armastus ema vastu ei ole selle nähtuse eest kaitstud.

Põhimõtteliselt võib öelda, et see kõik, mida me mäletame lapsepõlvest, on tegelikult vaadatud läbi kaasaegse “minafiguuri” teadmiste ja emotsioonide prisma. Tänased positiivsed emotsioonid muudavad mineviku halvad emotsioonid paremateks ja vastupidi. Ütlus “aeg parandab kõik haavad,” polegi nii vale, aga seda tuleks täiendada veel ühe osaga: “... ja tekitab uued haavad.”

Uuringus paluti ühel osal osalejatest kirjutada näiteid oma emade positiivsetest omadustest - soojus, lahkus, pädevus ja hea nõu andmine. Teised uuringus osalejad pidid kirjutama vastupidiseid näiteid - oma emade samade omaduste puudumise kohta. Ühe võrdlusgrupi inimesed kirjutasid oma õpetaja kohta ning teise võrdlusgrupi inimesed ei saanud kirjutamisjuhiseid.

Pärast omadustest kirjutamist lasid teadlased osalejatel täita küsimustiku, mis puudutas nende armastust vanemate suhtes. Küsimustik on loodud mõõtmaks mälestusi oma ema suhtes tuntud armastuse kohta erinevas vanuses. Samuti “mõõdab” see küsimustik osalejate hetkearmastust emade suhtes. “Mõõtmised” tehti uuesti kahe ja nelja nädala möödumisel.

Küsimustiku vastustest nähtus, et ema omadustest kirjutamiseks antud juhistega tekkinud meelestatus mõjutas uuringus osalejate hetkeemotsiooni ning nende mälestusi minevikus tuntud armastuse kohta.

Need osalejad, kes pidid kirjutama oma ema positiivsetest omadustest, väljendasid sügavamat tugevamat armastust oma ema vastu nii esimeses, kuuendas kui ka üheksandas klassis, võrreldes nendega, kes pidid ema positiivsete omaduste puudumisest kirjutama.

Uuringu tulemused näitasid ühtlasi seda, et uuringus osalejate enne eksperimendi algust kirjeldatud tunded ja mälestused olid pärast eksperimentaalset manipuleerimist muutunud ja osalejatel valesti meeles isegi kaheksa nädalat pärast eksperimenti.

Seega, näitas uuring kahte olulist asja - negatiivsele keskendumine alandab meie hinnangut konkreetse inimese suhtes ja sellel on ka tugev kõrvalmõju: Elu jooksul või kasvõi terapeudi juures tekkinud emotsioonide ümberhindamine muudab ka inimese lapsepõlve mälestusi tookord tuntud emotsioonide osas.