Südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite väljaselgitamisele pühendunud pikaajalise uuringuga (noorte täiskasvanute pärgarteri-riskiarengute uuringuga CARDIA, ingl Coronary Artery Risk Development in Young Adults) seotud teadlased kontrollisid 5115 noore täiskasvanu kopsude töövõimet 20 aasta jooksul, alates 1985. aastast, mil katsealuste vanus jäi vahemikku 18-30 eluaastat, vahendab ajakiri Time.

Selgus, et kanepipruukimine oli USA elanikkonda võimalikult täpselt esindama konstrueeritud valimis peaaegu sama levinud kui tubakasigarettide suitsetamine. Valimi keskmine kanepipruukija tarvitas uimastit 2-3 korda kuus, samas kui keskmine tubakasuitsetaja suitsetas päevas kaheksa suitsu. Mõlema narkootikumi suitsetajad kaldusid seda tegema veidi sagedamini nendest, kes suitsetasid kas ainult sigarette või ainult kanepit.

California Los Angelese ülikooli meditsiiniprofessor ja juhtiv pulmonoloog Donald Tashkin, kes ise seekordse uurimusega otseselt seotud ei olnud, kinnitas, et uurimus on läbi viidud kvaliteetselt ning sisuliselt kinnitab mitmete varasemate, kanepisuitsetamise ja kopsude talitluse vahelisi seoseid käsitlenud uurimuste tulemusi.

„Uurimuse peamiseks plussiks on, et selle raames seirati märksa suuremat hulka katsealuseid märksa pikema aja vältel kui üheski varasemas uuringus,” lisas ta.

Kuigi tubakasuitsetajate juures ilmnes ajapikku kopsutalitluse ootuspärane mandumine, selgus uuest uurimusest, et kanepisuitsul oli katsealustele ootamatu ja nähtavasti positiivne mõju. Väheses või mõõdukas koguses tarvitajatel osutus kopsumaht mittesuitsetajate omast suuremaks kahes eri testis, mida tähistatakse nimetustega FEV₁ ja FVC. FEV₁ (ingl Forced expiratory volume in 1 second) märgib seda õhuhulka, mis hingatakse välja esimese sekundi jooksul pärast kõige sügavamat võimalikku sissehingamist, FVC (Forced vital capacity) tähistab pärast sügavaimat sissehingamist välja hingatava õhu koguhulka.

„Kanepi mõõduka ja juhutarvitamise puhul suurenesid tegelikult nii FEV₁ kui FVC,” nentis California San Francisco ülikooli epidemioloogia ja biostatistika professor, töö juhtiv autor Mark Pletcher.

Pletcher möönab, et see tuli uurijaile üllatusena. „Tubakakasuits põhjustab ilmselgelt soovimatuid mõjusid, ning kanepsuitsu koostis on suures osas sama, mis tubakasuitsul,” selgitas ta. „Seetõttu eeldasime, et näeme tarvitajate juures samasuguseid kahjulikke mõjusid. Tulemus on pentsik ja me ei suutnud seda kuidagi ära kaotada,” lisab ta, selgitades, et uurijad otsisid statistiliste mudelite toel vigu või kõrvalisi tegureid, mis võinuks põhjendada kanepisuitsu nähtavasti kasulikku mõju, ent ei leidnud neid.

Kõige ohtramate tarvitajate juures kopsude töö taolist paranemist siiski ei täheldatud. Kanepi sagedasel tarvitamisel — näiteks rohkem kui 20 korda kuus suitsetamisel — libises FEV₁ tagasi mittesuitsetajatega samale tasemele; kõige kroonilisemate tarvitajate puhul ilmnes FEV₁ kahanemine. FVC jäi aga kõrgeks isegi kõige pikaajalisematel ja suuremaid koguseid kasutavatel kanepisuitsetajatel.

Miks võiks kanepipruukijate kopsumaht siis mittesuitsetajate kopsumahust suurem olla? Paljud mäletavad USA ekspresidendi Bill Clintoni kuulsat libaeitust kanepipruukimise küsimuses: „Ma ei tõmmanud alla,” ja Barack Obama tunnistust: „Ma tõmbasin alla, ja tihti. Selles oligi asja mõte.” Erinevalt sigaretisuitsetajaist tõmbavad kanepisuitsetajad suitsu kanepisigaretist või -piibust otse sügavale kopsu — ja hoiavad iga mahvi all, sageli nii kaua, kui füüsiliselt võimalik.

„Mõnes mõttes on kanepisuitsetamine väga sarnane kopsutalitluse testi sooritamisega,” rääkis  Pletcher. Taoline „harjutus” võib kopsumahtu kasvatada ja ebatavalisi katsetulemusi selgitada.

Pletcher hoiatas aga, et kanepisuitsu manustamine pika aja vältel ning kõige äärmuslikumates annustes tõenäoliselt kahjustab kopse, ehkki möönis, et seni on uurimuse raames taolise väite kinnituseks leitud tõendid nõrgad.

Töö autorid kirjutavad kokkuvõttes, et kanep võib aidata kaasa valude pärssimisele, isu ja meeleolu parandamisele ning paremale toimetulekule muude krooniliste sümptomitega. “Meie tulemused annavad mõista, et kanepi juhupruukimist neil või muudel põhjustel ei saa seostada kahjulike tagajärgedega kopsude talitlusele. Regulaarse ohtra kanepikasutuse potentsiaalseid mõjusid on raskem hinnata, kuna meie uuringuvalimis oli taoline kasutusrežiim suhteliselt haruldane, ometi viitavad andmed kopsutalitluse kiirenevale mandumisele ohtra tarvitamise puhul, mis tähendab, et kanepit tuleks tarvitada ettevaatusega ja mõõdukalt.”

Kuna algne uuring keskendus südame-veresoonkonna haigustele ja isegi kõige vanemad katsealused polnud veel jõudnud ikka, kus kopsuvähi ilmnemise risk suurim on, ei ütle seekordne uurimus midagi uut kanepi ja kopsuvähi-riski vahelise seose kohta, küll aga kinnitab sigaretisuitsetamise ja kopsude talitluse pikaajalise mandumise vahelist seost.

Seda küsimust põhjaikult uurinud professor Tashkin osutas: „Kõige ulatuslikum kanepikasutuse ja kopsuvähi vahelise seose leidmisele pühendunud epidemioloogiline (juht-kontroll-) uuring ei näidanud, et kanep suurendaks kopsuvähi (ja tõtt-öelda ka ülemiste hingamisteede vähi) kujunemise riski.”

Ta märkis, et üks palju väiksem hiljutine uurimus Uus-Meremaalt väitis, et on küll sellise seose leidnud, kuid ainult äärmiselt sagedaste kasutajate juures. „Autorite tõlgendus andmetest võib olla väär, kuna uurimisaluste hulgas oli sedavõrd ohtralt suitsetavaid kasutajaid väga vähe, mis teeb uurijate riskikalkulatsioonid ebatäpseks,” ütles Tashkin.

Küsimus, miks kanepi ja tubaka suitsetamisel on kopsudele niivõrd erinev mõju, on endiselt vaidluse all. Paljud uurijad usuvad, et see on lihtsalt annuse küsimus. Suurem osa kanepipruukijaid suitsetab uimastit vaid mõned korrad kuus, samas kui enamik tubakasuitsetajaid läidab mitu sigaretti päevas.

Tashkin kinnitab aga, et kanepi spetsiifilistel omadustel on samuti tähtis roll. Kanepi peamisel narkootilisel mõjuainel THC-l on põletikuvastane ja immuunreaktsiooni pärssiv toime, mis võib ennetada kopsuärrituse arenemist krooniliseks obstruktiivseks kopsuhaiguseks ehk laastavaks kopsutõveks, mida tubakasuitsetamine sageli põhjustab.

Mis puutub vähktõve küsimusse, osutab Tashkin: „THC-l on põhjalikult kirjeldatud kasvajatevastane toime, selle võimet mitmesuguste vähktõbede vohamist pärssida on loomkatsetes ja koekultuuri-süsteemides korduvalt demonstreeritud. Ilmselt kompenseerib THC kanepisuitsus sisalduvate prokartsinogeenide võimalikke vähkitekitavaid mõjusid.”

Olgu põhjus, milline tahes, paistab, et need, kes väidavad, et kanep on kahjulik just suitsetamise tõttu, peavad leidma uue rünnakutaktika.