Uurimus: emakakaelavähi sõeluuringu tõhususe hindamiseks on vaja parandada terviseandmete kvaliteeti
Eestis on emakakaelavähi esinemissagedus ja suremuse määr Euroopas üks kõrgemaid. Samas on emakakaelavähk üks vähestest vähiliikidest, mida on võimalik vältida riskirühma kuuluvate naiste regulaarse testimisega.
TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekaval valmis magistritöö, mis võttis skriiningu kvaliteedi luubi alla. Uuring näitas, et ainult pooled emakakaelavähi sõeluuringu testide tulemused olid vähi sõeluuringute registrile teada. See tähendab, et emakakaelavähi skriiningprogrammi testi tõhusust ei ole täiel määral võimalik hinnata.
Eestis käivitus rahvastikupõhine sõeluuringu programm juba 12 aastat tagasi, kuid sõeluuringu edukust on seni vähe mõõdetud. 2015. aastal loodi Tervise Arengu Instituudis vähi sõeluuringute register, mis kogub andmeid kõigi skriinitavate vähipaikmete sõeluuringute kvaliteedi hindamiseks. Registrisse kogutud andmete põhjal on võimalik regulaarselt analüüsida ja hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti ning teadus- ja uurimistööde põhjal kujundada tervishoiupoliitikat ning planeerida paremini rahalisi ja inimressursse.
Evelin Anioni koostatud uuringus kasutati vähi sõeluuringute registris olevaid ning 2016. aastal emakakaelavähi sõeluuringus osalenud ligi 12 tuhande naise PAP-testide ja lisauuringute andmeid. Registris puuduolevaid andmeid üle 13 tuhande naise kohta küsis Anion otse tervishoiuteenuse pakkujatelt.
Euroopa kvaliteediindikaatorite abil arvutati välja erinevad sõeluuringu kvaliteedi näitajad. Üldine testi spetsiifilisus (ehk täpsus) oli Eestis 2016. aastal 99,4 protsenti, mis on võrreldes Euroopa keskmisega hea. Normist kõrvalekalduvaid teste oli 7,24 protsenti. Vähieelsete muutuste avastamismäärad olid vaadeldud andmete põhjal samal tasemel ülejäänud Euroopaga. Uuringu käigus ilmsiks tulnud probleemiks oli see, et 2016. aasta emakakaelavähi sõeluuringu testide andmete täielikkus vähi sõeluuringute registris oli vaid 50 protsenti. See tähendab, et kvaliteedi indikaatorite analüüsi oli võimalik teha vaid poolte skriiningprogrammis osalejate andmete põhjal. Seetõttu võivad eesti naiste emakakaelavähi skriiningtesti puudutavate kvaliteedinäitajate tulemused olla tegelikkuses hoopis teistsugused.
Vähi sõeluuringute register saab oma andmed päringute kaudu riiklikust tervise infosüsteemist. Selleks, et skriiningtestide vastused tervishoiuteenuse pakkujatelt registrisse jõuaksid, on oluline, et saadetavad andmed oleksid struktureeritud, dokumentide saatmisel kasutatakse õigeid standardeid ja arst uuringuga seotud dokumendid tervise infosüsteemi saadaks. Uuringu autor lisab, et sõeluuringute tõhususe täpsemaks hindamiseks on kogutavate terviseandmete kvaliteeti vaja parandada. Riiklikul tasemel on vaja edaspidi uurida ka madala andmehõive põhjuseid ning töötada välja stiimuleid selle tõstmiseks. Magistritöö autor Evelin Anioni sõnul on Tervise Arengu Instituudi korraldatud koostöökohtumisel tervishoiuteenuste pakkujatega uuringu tulemustega juba tutvutud ning plaani on võetud mitu olulist muudatust vähi sõeluuringute registrisse laekuvate andmete kvaliteedi parandamiseks.
